Energiaturu ülevaade: Olkiluoto 3 sel talvel ei käivitugi

Elektriliinid Foto: Elmo Riig

Soojem ilm, suurem tuuleenergiatoodang ja väiksem tarbimine võimaldasid eelmisel nädalal elektrihinna varasemate nädalatega võrreldes oluliselt alla tuua.

Kui lähiaastaid silmas pidades lisas optimismi Sopi-Tootsi tuulepargi investeerimisotsus, siis hoolimata senisest küllaltki edukast energiakriisiga toimetulekust lisas meie piirkondi murepilvi Olkiluoto 3 tuumajaama käivitamise edasilükkamine märtsikuusse, kirjutab Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller.

Hinnapiirkond	Keskmine börsihind	Muutus (eelmine nädal)
Eesti	178,7 eur/MWh	-50,7%
Läti	178,7 eur/MWh	-51,0%
Leedu	178,7 eur/MWh	-51,2%
Soome	170,1 eur/MWh	-51,0%

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 178,7 €/MWh (-184,0 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli elekter jõululaupäeva ööl kell 4 hinnaga 33,32 €/MWh ja kõige kõrgem kolmapäeva, 21. detsembri hommikul kell 8, mil hind oli 304,19 €/MWh. Hindu mõjutasid soojemad temperatuurid, gaasihinna langus ja suhteliselt kõrge tuuletootmine meie piirkonnas.

Nädala keskmine gaasi hind oli 97,4 €/MWh (-33,8 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga) ning Euroopa Liidu gaasihoidlate täituvus keskmiselt 83% (nädal varem 84%). Peamiselt mõjutas gaasihinda tavapärasest soojem ilm ja pühadega seotud tarbimise vähenemine.

Rootsis naasis turule 1400-megavatine tuumajaam Oskarshamn 3. Soomes alustatakse täna õhtul Olkiluoto 3 reaktori käivitusega katserežiimis. Jaamas on kokku neli jahutusveepumpa, millest kahel turbiinil on jätkuvalt praod, mis esimese testimise käigus tekkisid. Ülejäänutele on nüüd paigaldatud terved varuturbiinid. Praod võisid tekkida, kui jaama koormati testimise käigus kiiresti üles-alla. Täna algav testrežiim kestab 11 päeva, misjärel peatatakse tootmine neljaks nädalaks probleemsete toiteveepumpade täiendavaks kontrolliks. Sellele järgnev testimine peaks algama veebruari esimesel nädalal. Jaama opereeriva ettevõtte Teollisuuden Voima info järgi alustab see kommertstingimustel tootmist 8. märtsil, mis on ligi kuu aega hiljem kui varem lubati. See tähendab, et sel talvel ei saa Olkiluoto 3 tuumajaamaga arvestada, kuna enne jõuab talv läbi saada kui jaam tööle saadakse. Olkiluoto 3 tuumajaam on ligi 13 aastat graafikust maas.

Külmalaine elati Euroopas ilma elektrikatkestusteta üle ja gaasivarud on jätkuvalt head

Energiatootmise ja -tarbimise vaatepunktist on Euroopa jaoks lõppemas ajaloo üks raskemaid aastaid, kuid aastavahetusele läheme vastu paremal positsioonil, kui aasta esimeste kuude põhjal arvata võinuks. Eelmisel nädalal langes maagaasi hind esimest korda kahe kuu jooksul alla 100 euro megavatt-tunni eest ja Saksamaa aasta-ette elektrimüügi hind kukkus madalaimale tasemele pärast juunit. Esimese suurema külmalainega tuldi toime võrdlemisi hästi, vähenev tarbimine hoiab gaashinna kontrolli all ja varud on endiselt täidetud kõrgemal tasemel kui sellel ajal tavaliselt.

Viie aasta keskmisega võrreldes oli hoidlate täituvus lausa 10 protsenti kõrgem. Hoolimata äsjasest külmalainest, tuleb tänada ilmataati, kes oktoobrit ja novembrit kostitas võrdlemisi soojade ilmadega. Hoidlate täituvus saavutas senise maksimumtaseme 13. novembril tasemel 97%, olles nüüd sellest ära kasutanud umbes 14 protsendipunkti. Nii on varude vähenemise kiirus 4 protsendipunkti suurem kui viimasel viiel aastal tavaliselt, mil Nord Stream gaasitorud pidevalt gaasi juurde tõid.

Pühade eel pakkus hoidlate kardetust suurem täituvus valitsustele võimaluse kergemalt hingata, sest Venemaa algatatud sõjaga kaasnenud energiakriisis on inflatsioon aastakümnete kõrgeimal tasemel, majapidamiste arved mitmekordistunud ning majanduskasv aeglustunud. Kõrged hinnad meelitasid aga ligi piisavas koguses veeldatud maagaasi, mis võimaldas täita hoidlad ja tulla toime ka detsembris Kesk-Euroopat tabanud tavapäratu külmalainega. Võrreldes kuu algusega on gaasi tulevikutehingute hinnad kukkunud 33%. Harilikult langeb pühade tõttu aasta lõpus nii gaasihind kui tööstustoodang, kuid tänavu on tarbimist Bloombergi andmeil juba märkimisväärselt kokku tõmmatud ning tõenäosus oluliseks kasvuks uuel aastal on pigem väike.

Saksamaa avas hiljuti esimese LNG-terminali, milliseid lisandub nii seal kui teistes riikides peagi veelgi. Prantsusmaa põhivõrgu operaator aga teatas, et tänu tuuma- ja hüdroenergia toodangu kasvule ning tarbimise vähenemisele on elektri puudujäägi tõenäosus jaanuaris vähenenud. Uue aasta ees ei ole murepilved aga kindlasti hajunud. Turud pelgavad, et gaasile piirhinna kehtestamise korral võivad müüjad Euroopa jaoks hädavajalikud LNG-saadetised suunata Aasiasse. Pakkumise vähenemine aga viiks hinnad taas kõrgustesse. Märkimisväärset mõju omavad ka viletsad uudised Venemaalt. Seni Euroopat ainsana Vene gaasiga varustavas ja läbi Ukraina kulgevas gaasitorus toimus teisipäeval plahvatus, mis tõi koheselt kaasa ka hinnatõusu, ehkki tarnete maht seetõttu ei vähenenud.

Gaasihinna langus muudab elektri tiputunnid odavamaks

Täiendavat stressi tekitab Euroopas Ameerika Ühendriike tabanud viimase kümnendi kõige rängem talvetorm, mis on toonud kaasa ohtralt lund, tugevad tuuled ja miinuskraadid. Muu hulgas ähvardab torm ajutiselt katkestada Euroopa jaoks hädavajalikud LNG-tarned. Tänaseks enam kui 100 miljonist Euroopasse tarnitud LNG-tonnist üle 43 pärineb just Ameerika Ühendriikidest. LNG pärast hakkab maailmaturul ilmselt üha enam uuesti konkureerima Hiina, kes andis teada pikalt oodatud Covid-19 piirangute lõdvendamisest, mille üks eesmärk on tööstusele hoog uuesti sisse saada. Esimesena reageeris sellele tõusule pööranud naftahind, aga ühiskonna avamine suurendab kindlasti vajadust ka teiste energiatoodete, sh maagaasi vastu. Konkurentsi Euroopale pakub ka Jaapan, kes sõlmis pikaajalise LNG tarnelepingu Omaani ja USAga.

Saksamaal on lisaks Vene maagaasile tükk tegu ka nende toornafta asendamisega. Riik lubas tuleval aastal küll Vene nafta ostmise lõpetada ja panustada eeskätt Kasahstanist pärinevale toorainele. Samas ei ole see piisav kogu mahu asendamiseks ja tooraine transpordiks on tarvis ka Venemaa torujuhtmeid. Mõnevõrra rõõmu pakkus sakslastele enne jõulu avaldatud ilmaprognoos, mille järgi ootab Kesk-Euroopat järgmise kolme nädala jooksul keskmisest soojem temperatuur, tuues kaasa energianõudluse vähenemise. Kaks nädalat tagasi kasvas Saksamaa energiatarve külmalaine tõttu selle aasta rekordtasemele, ehkki nelja aasta võrdluses on tarbimise vähenemine olnud umbes 12%. Energiakriisiga toimetulekuks ei pruugi sellest aga piisata, sest keskmiselt peaks riigi gaasikasutus vähenema 20%. See number on oluline just tuleva aasta talve silmas pidades, et Euroopa gaasivarusid liiga ära ei kulutataks ja jõuaks neid suvekuudel uuesti piisaval määral täita. Euroopa tervikuna on selle sihi Eurostati andmeil aga saavutanud.

Energiakriisis Euroopa on korduvalt rõhutanud vajadust muuta elektritootmine rohelisemaks, kuid praegusel juhul poleks kivisöeta võimalik Vanas Maailmas elektrivarustust tagada. Kontinendi suurima majandusega riik Saksamaa põletab tänavu musta fossiilkütust energiatootmiseks suuremal määral kui viimase kuue aasta jooksul. Kolmandas kvartalis moodustas kivisüsi energiatootmisest kolmandiku, mida on enam kui 13% rohkem kui aasta varem. Tuleval aastal suureneb kivisöe import veelgi.

Venemaa otsuse järel katkestada seni odavat energiat pakkunud maagaasi tarned Euroopasse on olnud ka mitmeid positiivseid mõjusid, mis eeskätt väljenduvad taastuvenergia arengu kiirendamises. Tänavu on Eestis uusi tuuleparke kas juba ehituses või positiivse investeerimisotsusega samas mahus, kui seni üldse kokku tuuleparke Eestisse rajatud on. Kui 2022. aasta vahetuseks on Eestis tuuleparke kokku umbes 320 megavatti, siis ehituses või investeerimisotsusega võimsusi on samuti umbes 320 megavatti. Neist värskeima uudisena teatas Enefit Green reedel otsusest ehitada valmis 255-megavatise võimsusega Sopi-Tootsi tuulepark, mis hakkab elektrit tootma juba 2024. aastal.

Euroopa kontekstis tootsid Suurbritannia tuulepargid tänavu rekordilise koguse elektrit ja ka Saksamaal kasvas taastuvenergia osakaal hoolimata kivisöe domineerimisest. Juba kaheksa aasta pärast peaks Euroopa tootma 45% elektrist taastuvatest allikatest.

CO2 nädala keskmine hind oli 88,8 €/t (-1,7 €/t võrreldes eelmine nädalaga). Hinnad olid veidi madalamad nõudluse vähenemise (soojem ilmaprognoos) ja kvoodioksjonite pausi tõttu 20. detsembrist kuni 9. jaanuarini.

Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 911 MW. Kuna ilmad on soojad ning pühadeperioodist tingituna on nõudlus turul väiksem, kasutab Enefit Power võimalust, et vahetada kahe elektrijaama katelde tolmufiltreid. Seetõttu on kaks jaama töös poole võimsusega. Auvere elektrijaam naaseb praeguste plaanide järgi turule 7. jaanuarist.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.

Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina. Tulenevalt elektrituru regulatsiooni kiiretest muutustest ei ole turuülevaade või selles sisalduv informatsioon lõplik ega pruugi vastata tulevikus tekkivatele olukordadele. Eesti Energia ei vastuta kulude või kahjude eest, mis võivad tekkida seoses toodud info kasutamisega.