/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2022/12/30/15052142t1h183b.jpg)
Järvamaa omavalitsuste liit ja Järva Teataja kuulutavad aasta viimases lehes jälle välja rahvahääletuse, et valida tänavu maakonnale oluline ja eriline tegu.
Anna oma hääl Järvamaa aasta teole
Aasta tegu võib olla nii hoone, projekt, üritus, uus ettevõtmine, heategu, suuri ja olulisi tegusid teinud inimene kui ka kollektiiv.
Hääletus lõpeb 15. jaanuaril. Aasta tegu kuulutatakse välja jaanuari lõpus.
Tavapäraselt saab võitja auhinnaks tekstiilikunstnik Liis Pihliku vaiba, mis jääb meenutama tegusat aastat. Aasta tegu selgub 20. korda.
Väätsa prügila müük
/nginx/o/2021/09/22/14086748t1haaa0.jpg)
Otsuse Väätsa prügila aktsiad maha müüa võtsid Paide linnavolikogu ja Türi vallavolikogu vastu juba omajagu aega tagasi. 2021. aasta sügisel olnud enampakkumisel tegi parima pakkumise Ragn-Sells, pakkudes 79,43 protsendi Väätsa prügila aktsiate eest 3,5 miljonit eurot.
Prügila aktsiate alghind oli kaks ja pool miljonit eurot.
Tehingule tõmbas toona piduri peale konkurentsiamet, kes võttis lisaaega, et arutada, kas anda selleks tehinguks oma luba või mitte. Sel suvel otsustas amet, et Ragn-Sells võib saada Väätsa prügila suuromanikuks, ja seejärel tegid pooled kiiresti ka tehingu ära.
Kui Paide linna- ja Türi vallajuhid omavalitsuse pangakontot vaatasid, võisid nad rahulolevalt muiata ja lasta fantaasial lennata – mida kõike selle rahaga teha saaks. Paide linna kontole potsatas 1,7 ja Türi valla omale 1,8 miljonit eurot. Selle raha kandis omavalitsustele üle Ragn-Sells, ostes kaks omavalitsust Väätsa prügila omanikeringist välja.
Prügila ehitas 1999.-2000. aastal AS Merko Ehitus. Eesti esimene europrügila avati pidulikult 15. novembril 2000.
Tikupoisi tuulik
/nginx/o/2022/12/09/15013695t1hf14d.jpg)
Paia ristis asuv Tallinna–Tartu maantee äärne suurim söögikoht ja Alexela tankla said miljon eurot maksva tuuliku, et pääseda kõrgetest elektrihindadest ja teenindada inimesi ka siis, kui Eestis peaks elektrivõrk kokku kukkuma.
Oktoobri lõpus jõudiski tuulik Paia risti ja kohe algas selle paigaldus. Paar nädalat tööd ja detsembri esimeses pooles kuulutati 64 meetri kõrgune tuulik pidulikult avatuks.
Tikupoisis omanik soovis püstitada isegi kõrgemat tuulikut, kuid kaitseväe radarite tõttu ei ole see praegu võimalik. Piirang peaks mõne aasta pärast Paia ristist kaduma ja siis on kavas ehitada tuulik 20 kuni 40 meetrit kõrgemaks, sest nii suureneb elektri tootmine peaaegu kaks korda.
Tuulik läks maksma ligikaudu miljon eurot. See on Hollandis töötanud tuulik, mis läbis kapitaalremondi. Uus tuulik oleks maksnud kaks korda rohkem ja seda poleks nii kiiresti kusagilt osta olnud.
Päikesepaneelid on Tikupoisi juures samuti üles seatud ja akupangad soetatud.
Tikupoisi omaniku plaanid energia valdkonnas pole kaugeltki lõppenud, järgmine suur samm on vesiniku salvestamine.
Paide linnameeskonna edulugu eurosarjas
/nginx/o/2022/12/11/15017669t1h3334.jpg)
16. juulil kirjutas Järva Teataja reportaaži Paide linnameeskonna uskumatuna näivast võidust konverentsiliiga esimeses voorus. Sel hetkel ei osanud keegi arvata, et meeskonna eurohooaeg on alles alguses.
Esmalt võitis linnameeskond koduses asenduskindluses Pärnu lahe tuulte abil Tbilisi Dinamo penaltiseerias 6:5. Seejärel madistas Ararat-Armeniaga ja suutis kodupubliku toel vastase alistada samuti penaltiseeriaga 4:3.
Järgmine samm oli R.S.C Anderlecht, kelle alistamisega oleks Paide linnameeskond pääsenud konverentsiliiga põhiturniirile. See võimalus jäi küll hoomamatuks, kuid uskumatuna tunduvad võidud pakkusid närvikõdi ja emotsioone terve Eesti jalgpalliperele. Kümne tuhande elanikuga linna esindusklubist sai kuues Eesti jalgpalliklubi, kes on eurosarjade eelringis mänge võitnud.
Maksimarketi juurdeehitis
/nginx/o/2022/06/20/14643365t1hb67e.jpg)
Aastakümneid on Paide poed asunud laiali mööda linna: kesklinnas kaubamaja, eraldi seisev kaubakeskus ja majatarvete kauplus. Alates suvest on poodlemine tehtud linlastele kordades mugavamaks.
Valmis uuendatud ja moderne Maksimarket + kaubamaja. Uuenduskuur oli sedavõrd menukas, et kaup oli esimese nädalaga lettidelt otsa saamas. Samuti on linlaste seas menukaks toidukohaks kujunenud Maksimarketi kohvik, kus leidub toitu igale maitsele ja igas hinnaklassis.
Eriliselt on pilke püüdnud hoone teisel korrusel asuva kaubamaja kujundus. Sealt võib leida nii ahvide skulptuure kui ka kirevaid värve. Kõik see vihjab evolutsioonile. Kuigi linnasüdamesse jäänud tühjad poehooned tekitavad kurbust, on linlastel hea meel laienenud kaubavaliku ja uuenenud Maksimarketi üle.
Kirjanduse pidunädal Järva vallas
/nginx/o/2022/12/30/15052288t1h7b19.jpg)
24.–30. jaanuarini peeti Järva vallas kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünnipaigas eesti kirjanduse pidunädalat. Esimese eesti kirjanduse pidunädala üritusi oli A. H. Tammsaare muuseumis Vargamäel, aga ka valla rahva- ja koolimajades, muuseumides, raamatukogudes ja lasteaedades.
Kirjanduspidu tõi kokku inimesi üle Eesti – neid, kes kirjutavad, ja neid, kes loevad, neid, kes uurivad, ja neid, kes kirjatatut toimetavad ja välja annavad. Kirjandusnädalasse mahtus konverents, kus räägiti kirjanduse hetkeseisust. Rahvarohkeks kujunes meelelahutuslik päev, mis algas rahvamatkaga ja suundus Albu rahvamajja, kus olid raamatulaat, kontserdid ja kohtumised kirjanikega. Lasteaedadest ja koolides olid karnevalid ja diskoõhtud, kus lapsed kehastusid eesti kirjanduse lemmiktegelaseks.
Eesti kirjanduse pidunädala patroon Rein Veidemann ütles, et loodetavasti saab Järva valla algatusest traditsioon. Praegu on teada, et kirjanduse pidunädal tuleb ka järgmise aasta alguses.
Wittensteini tegevusmuuseumi avamine
/nginx/o/2022/07/04/14672339t1he10d.jpg)
Juulis avas külalistele uksed Paides Tallinna tänavas asuv verivärske Wittensteini tegevusmuuseum, mis tutvustab väikelinna eluolu kaasahaaravate tegevuste, töötubade, 19. sajandist pärit esemete lugude jutustamise ja ainulaadsete digilahenduste kaudu.
«See on ongi 19. sajandi Paide, nagu omal ajal oli, et inimene tunneb ja saab elamuse. Elamuse ta saabki inimeste kaudu, kes tutvustavad seda aega, lisaks saab veel ka veini,» ütles SA Ajakeskus Wittenstein juhatuse liige Ants Hiiemaa avamisel.
Uus muuseum erineb vanast Lembitu tänavas asunust paljuski. Kui eelmine oli traditsiooniline, kus sai asju vaadata, siis nüüd on võimalik peale vaatamise ka tegevustele käed külge lüüa, mis teebki sellest tegevusmuuseumi. Mõeldud on nii lastele, vanematele kui ka vanavanematele.
Tegevusmuuseum tutvustab 19. sajandi apteeki, näeb Eesti esimest fotot ja saab teha endastki pilt, lahata laipa kreisiarst Hesse ravikojas ning külastada toiduteemalist õlle- ja toidukoda. Avatud on rohupood ja meistrite kojad. Sepp, puusepp ja käsitöömeister õpetavad ajastule omaseid oskusi. Magusakojas valmivad maiustused. Mõni võimalus näiteks 5D-kino, on veel peatselt lisandumas.
Kohvikresto Ajatu avamine
/nginx/o/2022/07/04/14672985t1h23bb.jpg)
Türil kevadel avatud kohvikresto Ajatu on peatuspaik neile, kes tahavad hetkeks aja maha võtta ja retrohõngulist toitu uues kuues nautida. See pole koht, kust lõunaajal kiirustades läbi tormata, pigem õdus kohvik ajaveetmiseks ja koosolemiseks.
Kohviku pidamise võtsid kogukonna ehk Türi Konna Majas oma õlule türilased Kaia ja Tarmo Kaugeranna. Kohviku road on Kaia ütlust mööda valdavalt eestlaste maitsemeelele tuttavad, kuid nemad püüavad teha neid veidi uuemas võtmes ja serveerida nagu pidurooga, et ka silmad saaksid söönuks.
Vaid mõni kuu hiljem olid külastajad oma hinnangu uuele toidukohale andnud: siin tasub käia, selliseid maitseid mujalt ei leia! Ka juhtiv Põhjamaade restoranide hindaja White Guide mõõtis tänavugi Eesti restoranide taset ja pani selle põhjal kokku 150 isikupärast söögikohta, mida kindlasti külastada soovitab. Neist üks on ka kohvikresto Ajatu.
Michelini tärn Põhjaka mõisarestoranile
/nginx/o/2021/10/08/14123826t1h0ec5.jpg)
Eesti toidumaailmale oli kevad ülitähtis, sest esimest korda jõudis toidumaailma Oscar ehk Michelin ka Maarjamaale: avalikustati Eesti esimesed restoranid, kes pälvisid Michelini tunnustuse. Kõrge au osaliseks sai ka Järvamaal tegutsev Põhjaka mõis, mille tegevust tunnustati Michelini rohelise tärniga.
Roheline tärn tähendab, et selle pälvinud toidukoht on nii gurmaanidele kui ka restoranipidajatele tõeline inspiratsiooniallikas, olgu selleks siis paikkondlik lähenemine, jõupingutused restorani ökoloogilise jalajälje vähendamisel, toidujäätmete taaskasutus, köögiviljade ja ürtide ise kasvatamine või keskkonnasõbralikuma gastronoomia alane külaliste koolitamine.
Põhjaka mõisa peakokk Kristjan Jekimov sõnas, et see on suur tunnustus kõikidele praegustele, aga ka endistele töötajatele. Jekimov loodab, et see tunnustus toob edaspidi Põhjakale rohkem sööjaid ja kui kodumaal neid juba tuntakse, siis turistide hulgas võib olla see hea reklaam.
Põhjaka mõisale jagus rõõmsaid uudiseid kevadel veelgi, sest äramärkimist leidis mõisarestoran juba mitmendat aastat ka Põhjamaade restoranide hindaja White Guide‘i edetabelis.
Võõbu–Mäo uue teelõigu avamine
/nginx/o/2022/09/28/14863026t1h1f50.jpg)
Septembri viimastel päevadel suunati liiklus Tallinna–Tartu maanteel Võõbust alates täiesti uuele lõigule, mida mööda polnud seni keegi sõitnud. See teelõik viib nüüd liiklejad kurikuulsast talvisest liiklusavariide kohast Ussisoost ja Anna külast täielikult mööda ning ühineb juba varem kasutuses olnud trassiga Võõbu juures.
Teelõiku ehitati kaks aastat ja selle maksis ligikaudu 60 miljonit eurot. Teelõik on 16 kilomeetrit pikk ning selle avamisega jõudis neljarealine kiirtee viimaks Mäoni. Võõbu–Mäo teelõik lühendas teekonda Tallinnast Mäosse ligi kaks kilomeetrit ning koos varem avatud Kose–Võõbu lõiguga on tee suisa 5,3 kilomeetrit lühem. Sellest tulenevalt kulub ka Tallinnast Mäosse jõudmiseks umbes üheksa minutit vähem aega.
Aga ennekõike võidavad inimesed neljarelisel teel liigeldes turvalisuses. Suurem osa kiirtee servadest on ääristatud ulukivõrkudega, et teele ei satuks metsloomad, ja piiretega eraldatud sõidusuunad hoiavad liiklusvoo sedavõrd lahus, et vastastikuseid kokkupõrkeid seal enam juhtuda eriti ei saa.
Paide Rally taassünd
/nginx/o/2022/09/17/14838878t1h174f.jpg)
Kolmteist aastat varjusurmas olnud Paide Rally taaselustamine septembris näitas, et üritusel on kohta nii rallirahva kui ka sõitjate südames. Osalejate ja pealtvaatajate poolest rohkearvuliseks kujunenud autoralli tõi mootorimürina kõrval kaasa ka rohkelt elamusi.
Rallil oli kümme kiiruskatset, kus startis 63 ekipaaži. Neist 44 jõudis lõpupoodiumile. Katkestamisi oli küll tehniliste riket ja rajalt väljasõitude tõttu, kuid midagi sellist, mis oleks traagilisi tagajärgi toonud või ralli seisma pannud, ei juhtunud.
Järvamaa rallipaare oli kodusel võistlusel kaheksa, neist viis jõudis üle finišijoone. Kõige parema tulemuse tegid Romet Jürgenson ja Siim Oja, kes lõpetasid üldarvestuses seitsmenda kohaga ja olid masinaklassis EMV7 kindlad võitjad.
Paide Rally õnnestumisel hoidis silma peal Eesti autospordi liit, kes näeks üritust meeleldi ka edaspidi Eesti auroralli-meistrivõistluste ühe etapina.
Kui ralli järel polnud korraldajad sugugi kindlad, kas Paide Rally sündis jälle selleks, et jääda, siis paari nädala eest kuulutas Eesti autospordi liit, et Terminal Oili Eesti meistrivõistlustel sõidetakse 2023. aastal kuus etappi, millest üks Paide Rally.