Vaprad naised tõttasid sel aastal veelgi enam kodu kaitsma

Kerlin Tealane. Foto: Naiskodukaitse Järva ringkond

Mida erilist pakkus aasta 2022 ning mis ootab ees, sellest räägib Naiskodukaitse Järva ringkonna esinaine Kerlin Tealane.

Mis jääb sulle 2022. aastast meelde Järva ringkonna esinaisena?

2022. aasta oli mulle kui Järva ringkonna esinaisele äärmiselt keeruline ja raskuste rohke aasta. Oli nii palju erinevaid väljakutseid, mis nõudsid kindlat ja kompromissitut teotahet. Aga kindlasti jääb mulle meelde palgalise instruktori vahetus (tööle asus Merje Mihkelsaar - toim), fakt et suur hulk Järvamaa naisi otsustas Naiskodukaitsega liituda ja et arvestatav hulk naiskodukaitsjaid leidis uut motivatsiooni.

Mis oli Järva ringkonna suurim õnnestumine või toredaim sündmus sel aastal?

Suurim õnnestumine oli ringkonna jaoks see, et suutsime uued liikmed kohe tegevustesse kaasata. Väga keeruline oli püsida eelarve piirides, kui väljaõppe maht järsult suurenes. Kõige rohkem on mul hea meel selle üle, et oleme suutnud muutustega kaasas käia. See on naiskodukaitsja suurim tugevus, kui ta suudab muutustega kohaneda. Maailm meie ümber kogu aeg muutub ja ka organisatsioon muutub. Organisatsioon on meie, vabatahtlike, nägu.

Kui palju uusi liikmeid tuli juurde aasta jooksul?

Sel aastal liitus Järva ringkonnaga 50 naist. See on maakonna kohta suurepärane tulemus! Mul on väga hea meel, et liitus ka kodutütreid.

Millega panustasid Järva naised tänavu kogukonnakaitsesse, õppesse ja vabatahtlikku töösse?

Järva naiskodukaitsjad esindavad Kaitseliitu meie maakonna omavalitsute kriisikomisjonides. Kõikides omavalitustes on kriisikomisjonid olemas ja toimetavad, kuhu oleme saanud anda oma panuse. Tunneme, et kevadel, kui olid kõige raskemad hetked, kaasati meid aktiivselt ja koostöö oli väga hea. Lisaks on meie naised käinud erinevates kogukondades kriisivarudest ja ohutushoiust rääkimas.

Küll aga arvan ma, et alati saaks rohkem ja paremini. Elanikkonnakaitse parandamine on aastate pikkune töö – järjepidevus tagab selle, et aina rohkem ja rohkem Eesti inimesi oleks teadlikumad, ettevalmistunumad ja iseseisvamad. Kõige lihtsam viis seda teha ongi liituda Naiskodukaitse või Kaitseliiduga ning saada järjepidevalt nii sõjalist kui ka mittesõjalist väljaõpet ja olla ise see, kes teisi organisatsiooni liikmeid või kogukonda õpetab.

Mida ootad uuelt aastalt?

Minul saab 2024. aasta märtsis ringkonna esinaise teine ametiaeg läbi ning olen andnud teada, et kolmandaks ametiajaks ma ei kandideeri. Seega 2023. aasta on meie ringkonnale üleminekuaasta. Olen 2018. aasta märtsist igapäevaselt ringkonna esinaisena vabatahtlikult riigikaitsesse aktiivselt panustanud ja tunnen, et seda on olnud ikka väga palju.

Tahan, et üleminek ringkonna juhtimises oleks sujuv ja loomulik. Ma mitte ainult ei oota, vaid olen ka valmis pingutama selle nimel, et 2023. aasta detsembris on meil ringkonnas rohkem naisi, kes tegutsevad ja otsustavad, mida ning kuidas me teeme. Ringkonna kindel prioriteet uuel aastal on vastutust ja tegemisi omavahel jagada.

Meil on palju naisi, kes panustavad kohustusliku 48 tunni asemel näiteks 800 tundi. Meil ei ole ülekatet, kokkuvõttes tuleb töö ja ülesanded ikka ära teha nendel, kes on kohal. Seega on koormus osa naistel ikka väga suur.

Uus aasta loodetavasti toob selles osas muutuse. Seda on palju tahta, aga mulle meeldibki, kui ülesanne on väljakutset pakkuv.