1. jalaväebrigaad ja jõustruktuuride esindajad tähistavad Narvas Vabadussõja relvarahu 103. aastapäeva

Foto: Ants Leppoja/Järva maavalitsus

3. jaanuaril möödub 103 aastat Vabadussõja relvarahu sõlmimisest, mis tähistas sõjategevuse lõppu Vabadussõjas. Meenutamaks vabadusvõitlejate kangelastegusid ning andmaks au sõjas langenutele, korraldab Narva linnavalitsus koostöös 1. jalaväebrigaadi, Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna ning politsei- ja piirivalveametiga Narvas Peetri platsil rivistuse ning relvanäituse.

„Narva on eriline linn - siit algas ja siin lõppes Vabadussõda, siin kehtestati 103 aastat tagasi kolmandal jaanuaril relvarahu. Rahuprotsess andis noorele riigile ja ka Narvale kaks aastakümmet rahuaega. Ainult kaks aastakümmet. Aastal 2023 oskame me rahu rohkem hinnata kui kunagi varem. Seepärast on Peetri platsi tseremoonia oluline mitte ainult Narvale vaid kogu Eestile,” ütles Narva linnapea Katri Raik.

1. jalaväebrigaadi ülem kolonel Andrus Merilo ütles, et traditsiooniline relvarahu tähistamine Narvas on austusavaldus toonastele riigikaitsjatele ning Narva linnale, mis oli pärast Vabadussõda 1. jalaväerügemendi kodulinn: „Relvade vaikimine ja sellele järgnenud Eesti võidu ametlik vormistamine tõestas, et kaitse õnnestumine ei sõltu sõdurite arvust ega ka sõjarelvade numbritest. Eesti riigi kaitsjate ühtsus, usk, tahe ja valmidus oma kodumaa ja siin elavate inimeste nimel ennastohverdavalt võidelda viis meie kodumaa iseseisvumiseni. See põhimõte kehtib ka täna. Seda tõestavad Ukraina riigikaitsjad ja vajadusel on seda valmis kinnitama ka Eesti kaitseväelased, kaitseliitlased, jõustruktuuride esindajad ja iga Eestit armastav inimene.”

Tähtpäeva tähistamine Peetri platsil algab 3. jaanuaril kell 10.15 piduliku rivistusega, kell 10.30 meenutatakse Vabadussõjas langenuid üle-Eestilise vaikuseminutiga.

Rivistusel osaleb pea 350 vormikandjat, kellest lõviosa moodustavad 1. jalaväebrigaadi kaitseväelased. Samuti on rivistusel esindatud Kirde maakaitseringkonna malevate kaitseliitlased, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja Viru vangla teenistujad.

Pärast rivistust saab kuni kella 12:30-ni tutvuda 1. jalaväebrigaadi üksustes ning jõustruktuurides kasutusel oleva tehnika ja relvadega.

1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 jõustus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks 10. jaanuarini. Sõjategevust uuesti ei alustatud ja 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus rahuleping ning Vabadussõda lõppes Eesti võiduga.

Vabadussõda oli sõda Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918. aastal kuni 3. jaanuarini 1920. aastal Nõukogude Venemaaga ning 1919. aasta juunis ja juulis Landeswehri vastu.

Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele 74 505 võitlejat, kellest hukkus kokku 5540 sõdurit.

Vabadussõja tulemusel tõrjuti Punaarmee Eestis välja ja Tartu rahulepinguga 2. veebruaril 1920 tunnustati Eesti riiklik iseseisvus.