Homme mälestatakse vaikuseminutiga Vabadussõjas langenuid

Grupp Eesti soomusronglasi Vabadussõjas positsioonil. Foto: Rahvusarhiivi filmiarhiiv

Homme, 3. jaanuaril kell 10.30 mälestatakse vaikuseminutiga Vabadussõjas langenuid, täpselt sel ajal 103 aastat tagasi hakkas kehtima Vabadussõja relvarahu. Nõukogude Venemaaga sõlmiti vaherahu 31. detsembril 1919.

Vaherahu kokkulepe nägi ette sõjategevuse lõpetamise Eesti ja Nõukogude Vene vahelisel rindel 3. jaanuaril 1920. aastal kell 10.30. 2. veebruaril 1920 kirjutati alla Tartus rahulepingule ja Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

Iga aasta 3. jaanuaril kell 10.30 peetakse relvarahu kehtima hakkamise hetkel vaikuseminutit, et austada neid eestlasi ja välismaalasi, kes võitlesid Vabadussõjas ja andsid seal oma elu Eesti vabaduse eest. Ühtlasi on 3. jaanuar ka Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva puhul Eesti lipupäev. Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja omavalitsused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud, samuti võivad seda teha ka kõik teised.

Koos terroriohvrite, vangilangenutega ja muul viisil hukkunutega võib Vabadussõjas inimkaotuste arvuks Eestile pidada 6 127 inimest.

Homme, 10.33 esineb Vabadussõja võidusamba juures kõnega kaitseminister Hanno Pevkur, pärast kõnelevad Tallinna Reaalkooli õpilane Kristjan Suuder ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja ning peapiiskop Urmas Viilma peab vaimuliku palve. Seejärel asetavad kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem ning Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi pärjad võidusamba jalamile Tallinnas.