Energiaturu ülevaade: Tavapärasest soojemad kuid tuulised pühad tõid negatiivse elektrihinna kogu Euroopasse

Elektriliinid Foto: Elmo Riig

Soe ja tuuline ilm ning pühadega seotud väiksem energiatarbimine võimaldasid nii Eestis kui Euroopas laiemalt nautida kohati miinusmärgiga elektrihindu ning tühjendamise asemel hoopis täita gaasivarusid, kirjutab Eesti Energia turuanalüüsi strateeg Olavi Miller.

Hinnapiirkond	Keskmine börsihind	Muutus (eelmine nädal)
Eesti	64,6 eur/MWh	-63,8%
Läti	64,6 eur/MWh	-63,9%
Leedu	64,6 eur/MWh	-63,9%
Soome	48,3 eur/MWh	-71,6%

Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 64,6 €/MWh (-114,1 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga). Kõige odavam oli elekter vana aasta viimase päeva ööl kell 4 hinnaga -0,04 €/MWh ja kõige kõrgem kolmapäeva, 28. detsembri õhtul kell 17, mil hind oli 231,99 €/MWh. Hindu mõjutasid eelkõige pühadest tingitud madalam nõudlus kogu Euroopas, mida võimendasid meie regioonis omakorda tavapärasest veidi soojemad temperatuurid ja suhteliselt kõrge tuuleenergia toodang.

Soome LNG laev lubab varustuskindluse kohapealt kergemalt hingata kuigi hinnamõju annab veel oodata

Soome lahe piirkonna kõige olulisem sündmus toimus möödunud kolmapäeval, kui Inkoo sadamasse jõudis 68 000 tonni veeldatud maagaasi mahutav ujuv LNG-terminal nimega Exemplar, misjärel algasid ettevalmistused tarnete alustamiseks. Vaid nädal varem teatas Soome gaasivõrgu operaator, et augustis alanud ehitustööd laeva vastuvõtmiseks jõudsid lõpule. Kümneaastase lepinguga seotud laev hakkab gaasiga varustama Soomet ja Baltimaid. Varustuskindluse koha pealt on see suurepärane uudis, sest enam ei ole põhjust karta, et gaas võiks suure tarbimise korral Baltikumis või Soomes otsa lõppeda.

Samuti neutraliseerib see Soomet ja Eestit ühendava Balticconnectori gaasijuhtme töökindluse riski, sest soomlastel on LNGga varustatus nüüd olemas ja kui Baltikumist Soomet ei varustata, tuleb Baltikum ka Klaipeda LNGga välja. Gaasihinnad sellest uudisest meie jaoks kohe odavamaks ei lähe, kuna LNGd tuleb osta maailmaturult maailmaturu hindadega. Küll on aga järjekordse LNG kai avamine Euroopas pika protsessi järjekordne samm, mis lõpuks viib Euroopa Venemaa gaasisõltuvusest vabaks ja siis langevad ka gaasihinnad.

Enne aastavahetust langesid elektrihinnad viimaste kuude madalaimale tasemele, pöördudes Kesk-Euroopas mõnel ööl lausa negatiivseks. Miinusmärgiga oli elektrihind lisaks meie Läänemere regioonile veel näiteks Hollandis, Taanis, Saksamaal ja Prantsusmaal. Hinda mõjutas peamiselt pühadega seotud väiksem energiatarbimine, tavapärasest soojem temperatuur, väga soodsad tuuleolud ja paranenud hüdrobilanss.

Kuigi esimesed talvekuud on möödunud terves Euroopas kardetust kergemalt, ei ole sõjaeelne olukord kaugeltki taastunud ning riigid ja energiaettevõtted teevad pingutusi, et kõige külmemad kuud jaanuar ja veebruar võimalikult valutult üle elada. Pühade periood koos ligi kaheksa kraadi üle normi temperatuuridega andis võimaluse elektritootjatel viia läbi hooldustööd või peatada tootmine kütuse säästmiseks. Näiteks andis Prantsusmaa energiahiid EDF teada, et seiskas ajutiselt seitsme tuumareaktori töö, et hoida külmemate nädalate kartuses kokku kütust. Kokku võeti turult ära 6,3 gigavati jagu võimsust, kuid sellest hoolimata jäid päeva keskmised hinnad kümneid kordi soodsamaks kui veel nädal varem. Ühtlasi on Euroopas vähenenud oht juhitud elektrikatkestuseks, mida selle ees ehk suurimat muret tundnud Prantsusmaal ei peeta tõenäoliseks enne jaanuari teist poolt.

Euroopa gaasivarud täitusid pühade ajal kiiremini, kui gaasi tarbimiseks kulus

Nädala keskmine gaasihind oli 81,7 €/MWh (-15,6 €/MWh võrreldes eelmise nädalaga) ning Euroopa Liidu gaasihoidlatesse on alates jõuludest veidi rohkem gaasi juurde tulnud, kui seda on ära kasutatud. Selle tulemusena on gaasivaru keskmine täituvus taas veidi üle 83% tõusnud. Terve Euroopa kontekstis on keskmine näit 83 protsenti koguni 30 protsendipunkti võrra kõrgem kui tavapärane. Euroopa Liit on varem välja öelnud, et kui kütteperioodi lõpuks on gaasihoidlate täituvus 50 protsenti, võib optimistlikumalt vaadata ka järgmise talve suunas, mida seni on kardetud kujunevat raskemaks kui praegune.

Umbes 15. jaanuari paiku ületatakse suures osas Euroopas kütteperioodi ekvaator ja juhul, kui talve teine pool ei kujune tavatult külmaks, võiks praegu olla juba mõõdukalt optimistlik. Gaasi hinna langust mõjutas peamiselt tavapärasest soojem ilm ja pühadega seotud tarbimise vähenemine. Kohati alla 80 euro megavatt-tunni eest kukkunud maagaasi hind oli sel tasemel viimati enne Venemaa sissetungi Ukrainasse möödunud aasta veebruaris, mis on omaette märgiline saavutus, kui talve kõige külmemad kuud alles ees. Vaatamata detsembri keskpaiga lühikesele külmalainele, on ilmataat energiakriisis Euroopat sel talvel hoidnud. Vana aasta viimasel päeval kerkis Saksamaal temperatuur kohati 16-17 soojakraadini, mis on ettevõtte Maxar Technologies andmeil 30 aasta keskmisest üle 10 kraadi võrra kõrgem.

Soome võimsaim tuumajaam Olkiluoto 3 jätkas pärast pühi katsetööd muutuva tootmisvõimsusega osaliselt väljavahetatud toitevee turbiinidega, mis esimeste testide käigus kiirete koormuste muutmise tõttu pragunesid. Alanud aasta esimesel nädalal peaks jaam panustama Põhjamaade tootmisse kokku 422,4 gigavatt-tundi. Seejärel toimub nelja nädala jooksul ülevaatuspaus, mille jooksul seade energiat ei tooda. Veebruarist aga peaks testimine jätkuma ja seda ligi täisvõimsuse juures, mis sel juhul ka elektri pakkumist turule juurde tooks ja hindasid leevendaks. Päris regulaarse elektritootmise algus on planeeritud 8. märtsil.

CO2 nädala keskmine hind oli 88,8 €/t, püsides samal tasemel eelmise nädalaga. Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul kuni 325 MW. Auvere elektrijaam naasis turule planeeritust varem, alustades tööd juba 31. detsembril.

Elektri hind kujuneb börsil iga tunni kohta sõltuvalt selle tunni tootmisvõimekusest ja tarbijate nõudlusest ning riikidevahelistest ülekandevõimsuste piirangutest.