Karl XII armee eestlasest ohvitser väärib mälestuskivi

Kalle Kroon. Foto: Dmitri Kotjuh

«Teate, aga minu esivanem oli ju Rootsi ajal ohvitser!» Olen seda särasilmil öeldud lauset kuulnud rohkem kui üks kord päris mitme oma sugupuud uuriva eestlase suust. Mõnikord vastavad uurija töötulemused tõele, aga teinekord võis olla tegu lihtsõduriga või on arvamus tuulest võetud.

Teine vana hea Rootsi ajaga seotud teema, mis on ka rahvapärimustes elavalt ringi liikunud, on anonüümne Rootsi kindral, kes küll ühes, küll teises kohas olevat kas langenud ja maha maetud ning kelle hauda teatakse ka võõrastele näidata, või siis on tema auks istutatud kusagil puu.

Tean inimest Lõuna-Eestis, kes on hiljuti teinud oma Rootsi kindralile isegi puust skulptuuri, mida näidati koguni televiisoris. Põltsamaa jõe põhjas on Adavere lähistel «kindralihaud», kuhu olevat uppunud Rootsi kindral. See on mõistagi rahvapärimustele omane liialdus, sest kui kõik need suguvõsast leitud ohvitserid ja Rootsi kindralite hauad kokku lugeda, siis oleks nendega kaetud terve maa.