Mullu langes kelmide ohvriks keskmiselt kaks inimest päevas

Investeerimishuviline naine kaotas kelmidele üle 15 000 euro. Foto on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Möödunud aastal teatati politseile investeerimispettustest 267 korral, mille kahjud olid kokku veidi üle 3 miljoni euro ja pangapettustest anti teada 473 korral. Pangapettuste kogukahju ulatus ligi 2 miljoni euroni.

Seega langes kelmide ohvriks langes keskmiselt kaks inimest päevas.

"Internetis leiduvaid investeerimise ja kauplemise petulehti on mõõtmatu arv.  Soovitame kõikidel alustavatel investoritel pöörduda oma kodupanga poole, sest sealt saab vajalikud algteadmised ja soovitusi investeerimiseks," paneb politsei- ja piirivalveamet südamele.

Samuti ei  tasu uskuda väidetava investeerimispakkumisega helistanud või kirjutanud inimest, kes pakub vestluse käigus hea tootlikkusega investeerimisvõimalust või investeeringunõustaja kontakti, kes aitab teha esimese tehingu. Üldiselt see „hea nõu“ lõppeb suure kahjuga.

Levinum pangapettus oli mullu petukõne, kus kelm esitles end pangatöötajana, politseinikuna või Google assistendina, eesmärgiga inimeselt kätte saada Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koode.

Pangapettuste seas on ka õngitsussõnumeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade või teiste asutuste nimel. Nende õngitsussõnumite ja e-kirjade juurde oli lisatud link, mis suunas inimese näiliselt panga või asutuse lehele, kus paluti inimesel oma kontole sisse logida või sisestada oma krediitkaardiga seotud andmeid. Tegelikkuses avanes selle lingiga petuleht.

Infot, millist liiki pettusi Eestis veel levib ning kuidas end nende eest kaitsta, leiab siit.