Mihhail Bronšteini nimelised majandusteaduste preemiad pälvisid Anneli Kaasa ja Karsten Staehr

Urmas Varblane (vasakult), Karsten Staehr ja Tarmo Soomere tänasel preemiate pidulikul üleandmisel. Foto: Aavo Kaine

Akadeemik Mihhail Bronšteini (23.01.1923–09.04.2022) 100. sünniaastapäeval anti üle kaks temanimelist majandusteaduste preemiat. 7500 euro suuruse preemia pälvisid Tartu ülikooli majandusteaduslike sotsiaal- ja kultuuriuuringute professor Anneli Kaasa ning Tallinna tehnikaülikooli makromajanduse professor ja Eesti Panga juhtivteadur Karsten Staehr.

Anneli Kaasa sai preemia artiklite tsükli „Kultuurierinevused ja majandus: sammud süsteemse arusaama suunas“ eest. Viis 2021. ja 2022. aastal avaldatud uurimust on aidanud süstematiseerida, kuidas me kultuurierinevusi kontseptuaalselt mõistame ja mõõdame. Tänu sellele on võimalik hõlpsamalt võrrelda erinevate uuringute tulemusi kultuuri mõjust erinevatele majandusnähtustele. See aitab ettevõtjatel teha paremaid otsuseid näiteks oma ettevõtte laiendamisel või toodete turundamisel välisriikidesse.

Karsten Staehr pälvis preemia uurimistsükli „Väikeste avatud majanduste majandusšokkide makroökonoomika“ eest. Kolm 2021. aastal avaldatud artiklit käsitlevad peamisi väljakutseid, millega väikesed avatud majandused silmitsi seisavad.

Teaduste akadeemia president Tarmo Soomere ütles, et akadeemia annab nüüd välja juba kolme tunnustust, mille taga on osaliselt või täielikult erakapital. „Eesti rahvuskultuuri fondi juures paiknev Eesti teaduste akadeemia fond toetab alates aastast 2006 noorte Eesti teadlaste uurimistööd. Suure osa selles fondist moodustab akadeemik Mart Ustavi annetus. Akadeemik Endel Lippmaa loengute korraldamist ja medali väljaandmist finantseeritakse üksikisikute annetustest.“

Täna lisanduvad sellesse väärikasse nimistusse akadeemik Mihhail Bronšteini nimelised preemiad. „Oleme väga tänuliku akadeemiku perekonnale selle algatuse finantseerimise eest, mis rõhutab akad Bronšteini panust nii majandusteaduse arengusse kui ka Eesti taasiseseisvumisse. Ja on väga hea teada, kelle õlgadel seisavad praegu need, kes näevad teistest kaugemale,“ lisas ta.

Hindamiskomisjoni esimees, akadeemik Urmas Varblane rõhutas, et konkursi muudab tähelepanuväärseks Eesti majandusteaduse väärtustamine. „Konkursi vastu oli suur huvi ja kahele preemiale esitati 13 taotlust. Need puudutasid väga erinevaid majandusteaduse valdkondi, näiteks makroökonoomikat, haridusökonoomikat, ettevõtlust, rahvusvahelist ettevõtlust jm. Kõik tööd olid väga hea tasemega, mis pani komisjoni raskesse olukorda. Pärast pingelisi arutelusid kasutas komisjon talle statuudiga antud võimalust ja andis sel korral välja kaks võrdses suuruses preemiat,“ ütles ta.

Mihhail Bronšteini majandusteaduste preemiatega tunnustatakse Eesti majandusteadlaste teoreetilisi arendusi ja nende edukaid rakendusi. Preemiate algataja ja finantseerija on akadeemik Mihhail Bronšteini perekond.

Kokkuvõtlikud ülevaated preemiad pälvinud artiklitest

Anneli Kaasa koondab esimeses artiklis ühtsesse kontseptuaalsesse süsteemi kolm kõige tuntumat kultuurimudelit. Koos kaasautoriga (prof Michael Minkov) kirjutatud tööd näitavad ühel või teisel moel, et kahedimensiooniline mudel võimaldab kirjeldada enamikku olulisi kultuurierinevusi tänapäeva maailmas. Leiab kinnitust, et Hofstede kultuurimudelist on kordustestides sõelale jäänud vaid kaks dimensiooni: individualism-kollektivism ja paindlikkus-monumentaalsus. Maailma väärtusteuuringu analüüs näitab, et ka see andmestik võimaldab välja arvutada nimetatud kaks dimensiooni, mille skoorid on esitatud 102 riigi jaoks. Samadele andmetele tuginev eri kultuuriaspekte kirjeldavate näitajate analüüs annab tulemuseks ikkagi kaks dimensiooni, mis on sisuliselt väga sarnased Ingleharti dimensioonidele (eneseväljendus-ellujäämine ja ratsionaalsus-traditsionaalsus). Näidatakse, kuidas on erinevad kahedimensioonilised kultuurimudelid omavahel kooskõlas. Demonstreeritakse, et kahedimensiooniline mudel võib hästi selgitada erinevusi eri riikide ühiskonnanähtustes, sh näiteks innovatsioon, haridus, korruptsioon, sooline võrdsus, poliitiline vabadus ja kuritegevus.

Karsten Staehr uurib, kuidas ebakindlus majandusolukorra osas võib riikide vahel levida ning näitab, kuidas väikesed avatud majandused sõltuvad maailma suurte majanduste arengust. Edasi demonstreerib ta, et vahetuskursirežiimil on võtmetähtsus jooksevkonto tasakaalustamatuse tekkimisel. Fikseeritud vahetuskursiga riigid on palju vastuvõtlikumad välistele šokkidele kui ujuva vahetuskursiga riigid. See tulemus võib heita valgust Eesti kogemustele, mille puhul välised arengud on olnud ülima tähtsusega riigi majandusolukorra jaoks. Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ekspordile seatavaid väljakutsete käsitlemisel leiab autor, et kättesaadav tootmisvõimsus on tugevam tulevase eksporditegevuse selgitav muutuja kui muud konkurentsivõime muutujad.