Siseturvalisuse asjatundjad tõstatasid Paide kortermaja keldris olulise murekoha

Üle poole Eesti elanikkonnast elab korterelamutes, millede kriisi-, aga eriti varjumiskindlus vajab parandamist. Seetõttu on Päästeamet 2023. aastal võtnud üheks oluliseks suunaks tegeleda kortermajade elanikega.

„Eelmisel nädalal tegin valitsusele ettepaneku eraldada Päästeametile 15 miljonit eurot aastas korraldamaks taotlusvoorud, millega toetatakse korteriühistutes varjumiskohtade loomist või olemasolevate ruumide kohandamist vastavaks. Selline toetusmeede võimaldaks hinnanguliselt igal aastal toetada 300-500 korteriühistut varjumistingimuste parandamiseks, ehk siis kümne aastaga looksime ligi poolele miljonile elanikule elementaarsetele nõuetele vastavad varjumispaigad,“ märkis siseminister Lauri Läänemets.

Varjumiskohtadena eristatakse avalikke, see tähendab kõigile inimestele mõeldud, koduseid ehk konkreetse hoone elanikele ja nende lähedastele mõeldud varjumiskohti, ning varjumisruume – näiteks vannituba. Kui avalik varjumiskoht on mõeldud eelkõige inimestele, kes ohuhetkel viibivad linnatänaval, siis ohuhetkel töökohal või kodus viibivad inimesed peaksid paigale jääma ning leidma varjumiseks akendeta ruumi või keldri.