Neljapäevase Järva Teataja tutvustus

Foto: Järva Teataja

Neljapäevane Järva Teataja kirjutab:

* Juba sel pühapäeval avaneb järvalastel harukordne võimalus saada osa pühapäevasest brantšist. Kui seni pole siinmail olnud võimalust puhkepäeva hilisel hommikutunnil sööma minna, siis kaheksal pühapäeval veebruaris ja märtsis avavad söögikohad end toidunautlejatele rikkaliku Rootsi lauaga.

* Suure tõenäosusega koguneb Türi vallavolikogu istungile märtsis alguses vahetult pärast riigikogu valimisi uut vallavanemat valima. Järva Teataja andmeil tõuseb sellele koha türilane, kes pole seni kohalikus poliitikas esimest viiulit mänginud. Möödunud neljapäeval esitasid kõik üheksa valimisliidu Koduvald Türi vallavolinikku, kaks EKRE ridades vallavolikokku pääsenut ja endine vallavolikogu esimees Maarja Brause umbusaldusavalduse Türi vallavanema Kati Nõlvaku ja Türi vallavolikogu esimehe Andrus Eensoo vastu. Nii koalitsiooni kui ka opositsiooni Järva Teatajaga vestelnud esindajad tõdesid, et kuna 12 volinikku on juba allkirjaga kinnitanud, et soovivad vallas võimuvahetust, siis usutavasti läheb see seekord ka läbi.

* Maakonna strateegilised eesmärgid on oluliselt muutunud, selgub Järvamaa uuendatud arengustrateegiast. See on maakonna olulisim arengudokument. Et pääseda üldisest pessimistlikust väljavaatest, mis tuleneb peamiselt raha ja inimeste vähesusest, pakub strateegia kodumaakonnale vastuseid, kuidas esile kerkinud probleeme lahendada. Töö uuendatud versiooni kallal on käinud alates eelmisest aastast, aktiivsemalt eelmisest sügisest. Eesmärk oli parandada maakonnaülest koostööd, mille tulemusel paraneksid kohalikud teenused ja Järvamaa oleks paremini esindatud regionaalpoliitikas. Paide linnapea Kulno Kleini arvates on kõige olulisem mõjutada just regionaalpoliitikat. «See on strateegiline eesmärk number üks. Eesti regionaalpoliitika on väga nõrk, lõhed piirkondade vahel suurenevad endiselt ja Järvamaa peab siin kõvasti pingutama, et regionaalpoliitilised otsused meiega arvestaks. Selleks tuleb meil teha koostööd ka teiste maakondadega. Osaleme kindlasti Kesk-Eesti arenguleppe koostamises,» selgitas Klein.

* «Vee ja lainete maalimine oli minule aastaid väljakutse, mida ikka edasi lükkasin. Paar aastat tagasi otsustasin, et on aeg vaadata laintesse, aeg vaadata läbi vee ja sellega koos aeg vaadata ka sügavamale endasse,» ütleb Türilt pärit, nüüd Pärnus elav Ellu Roosme, kes neljapäeva õhtul kell kuus avab Türi kultuurikeskuses oma maalinäituse «Vee haardes». Vaatajad võivad hinnata, kuidas kunstnik on mere tuhandenäolisuse omal moel ära tabanud. Joonistamise ja maalimise juurde jõudis Ellu Roosme siis, kui asus õppima Pärnu Saksa tehnoloogiakoolis multimeedia kujundaja erialal. Oma loomingust rääkis ta näituse avamise eel ka Järva Teatajale.

* Allikajärved ja jäävabad jõed pakuvad Eestisse talvitama jäävatele veelindudele soodsaid olusid. Siiajääjaid leidub mitmest liigist: laululuiged, jäälinnud, sõtkad, haigrud. Soojenev kliima muudab talved pehmemaks, meelitades juurde uusi talvetrotsijaid. Kui hallhaigrute kössitavaid kujusid hakkab veeäärsetel kividel juba mitmetel talvedel silma, siis nende lumivalgeid sugulasi – hõbehaigruid – näeb veel üsna harva. Roosna-Alliku allikatele on kaks hõbehaigrut selleks talveks pidama jäänud.