Kalakaitsjad lõid Järvamaal pättõngitsejatele vasturinde

Kalakaitse Foto: Keskkonnaamet

Keskkonnaamet ja Eesti Kalastajate Selts teevad juba mitmeid aastaid vaba tahte lepingu alusel koostööd, et tagada lõhe ja meriforelli maksimaalne kuderahu. Möödunud aastal panustas ligi 400 vabatahtlikku kalakaitsjat lisaks lõhejõgedele ka latika kaitsele Emajõel ja jõevähi turvamisele.

Vabatahtlike kalakaitsjate suurema tähelepanu all olid eelmisel aastal Vasalemma, Keila, Vääna, Pirita, Pärnu- ja Emajõgi ning Pangodi järv. Ühtekokku tegutseti kaheksas maakonnas - Läänemaal, Pärnumaal, Harjumaal, Järvamaal, Tartumaal, Võrumaal, Raplamaal ja Saaremaal.

Vabatahtliku Kalakaitse piirkonnajuht Rait Kikkamägi selgitas, et Järvamaal toimetab vabatahtlik Kalakaitse Järvamaal juba teist aastat. „Vabatahtlike on kümne ringis ja enamus neist on ka erinevate Järvamaa kalastusklubide liikmed,” avaldas ta. „Seetõttu on neile eriti hingelähedane, et nende kodujõgedes toimuks kõik eetiliselt ja eelkõige ka seaduslikult. 2022. aasta hooaeg oli Järvamaa jaoks väga rahulik, kuna lihtsalt loodus mängis oma vingerpussi hoides veetasemed väga madalad. Siiski tuli keeluajal nii mõnelegi härrale hoiatus teha ja seadusega kurssi viia.”