Käed eemale Vabadussõjas langenud järvamaalaste mälestusmärgist!

Jaan Tamm
, ajaloolane ja muinsuskaitsja
Copy
Paide vana rahvamaja
Paide vana rahvamaja Foto: Ain Krillo

Kas tõesti on «salajasel punamonumentide komisjonil» midagi segamini läinud ja Eesti Vabariigi 105. aastapäeva künnisel on asutud likvideerima ka meie ühte unikaalsemat Vabadussõjas langenute mälestusmärki, küsib muinsuskaitsja Jaan Tamm.

23. veebruaril 1918. aastal luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner Pärnu Endla Seltsimaja rõdult esmakordselt avalikult ette iseseisvusmanifesti, millega Eesti demokraatlik vabariik oligi välja kuulutatud. 24. veebruaril luges sama dokumendi ette Viljandi linnapea Gustav Talts sealse kohtuhoone trepilt ning 25. veebruari hommikul tehti seda ka Tallinna kirikutes ja koolides ning keskpäeval Paide turuplatsil.

Seega tähistame tänavu 105. korda meie riigi sünnipäeva. Vahele tuli küll Vabadussõda, milles Eesti kaotus oli eriti suur, enam kui 6800 inimelu. Võitluses iseolemise eest kodumaad ja oma riiki kaitstes langes lahinguväljal üle 1950 sangari, haavadesse ja haigustesse suri ümmarguselt 2700 kodumaakaitsjat, rohkem kui 400 võitlejat sattus vangi või jäi sõjatandril teadmata kadunuks. Lisaks oli üle 680 terroriohvri ning umbkaudu 1070 isikut, kelle saatus või surma põhjus on täpselt teadmata. Lahinguväljal sai haavata ümmarguselt 15 000 vabadusvõitlejat.

Tagasi üles