Käed eemale Vabadussõjas langenud järvamaalaste mälestusmärgist!

Paide vana rahvamaja Foto: Ain Krillo

Kas tõesti on «salajasel punamonumentide komisjonil» midagi segamini läinud ja Eesti Vabariigi 105. aastapäeva künnisel on asutud likvideerima ka meie ühte unikaalsemat Vabadussõjas langenute mälestusmärki, küsib muinsuskaitsja Jaan Tamm.

23. veebruaril 1918. aastal luges Maanõukogu liige Hugo Kuusner Pärnu Endla Seltsimaja rõdult esmakordselt avalikult ette iseseisvusmanifesti, millega Eesti demokraatlik vabariik oligi välja kuulutatud. 24. veebruaril luges sama dokumendi ette Viljandi linnapea Gustav Talts sealse kohtuhoone trepilt ning 25. veebruari hommikul tehti seda ka Tallinna kirikutes ja koolides ning keskpäeval Paide turuplatsil.

Seega tähistame tänavu 105. korda meie riigi sünnipäeva. Vahele tuli küll Vabadussõda, milles Eesti kaotus oli eriti suur, enam kui 6800 inimelu. Võitluses iseolemise eest kodumaad ja oma riiki kaitstes langes lahinguväljal üle 1950 sangari, haavadesse ja haigustesse suri ümmarguselt 2700 kodumaakaitsjat, rohkem kui 400 võitlejat sattus vangi või jäi sõjatandril teadmata kadunuks. Lisaks oli üle 680 terroriohvri ning umbkaudu 1070 isikut, kelle saatus või surma põhjus on täpselt teadmata. Lahinguväljal sai haavata ümmarguselt 15 000 vabadusvõitlejat.

Kohe peale Vabadussõja lõppu asus Eesti rahvas langenud sõjameeste mälestust põlistama, mille põhiraskus lasus kodanikualgatuse korras moodustatud piirkondlike Vabadussõjas langenud kangelaste mälestusmärgi püstitamise komiteedel. Selle käigus rajatud monumendid, kalmistud jms olid järgnevatel aastakümnetel kesksed kohad riiklike tähtpäevade tähistamisel linnades, maakondades ja kihelkondades. Osaliselt jätkus see ka omariikluse taastamise järel.

Täielik erand oli Eesti vabaduse aadet tähistava mälupaiga loomisel aga Järvamaa, kus 1925. aastal moodustati Paides samuti Järvamaa kangelaste mälestusmärgi püstitamise komitee. Selle eesmärgiks sai ka Paidesse kui maakonnalinna traditsioonilise mälestussamba rajamine. Nii nagu praegu, eriti maakondade ja valdade tasandil, napib raha kultuuri toetamiseks, nii ka tookord. Kuna Paide linnal oli aga hädasti vaja kultuurisündmuste korraldamiseks sobilikku hoonet, otsustati 1926. aasta oktoobris, et langenud järvamaalaste mälestuseks ehitatakse hoopis uus rahvamaja.

Kohaliku maakonnavalitsuse idee uue maakonnavalitsuse ühiskondliku hoonena (rahvamajana) kasutada hoopiski Pikaküla mõisa peahoonet, mis tuli lahti võtta ja palkhaaval Paidesse vedada, osutus ebareaalseks. Seetõttu otsustati mälestusmärgi komitee ja maakonnavalitsuse jõupingutused ühendada.

Vabadussõja kangelaste mälestuseks püstitatud hoonele pandi nurgakivi 29. mail 1927. Kuna tegemist oli erakordse sündmusega (traditsioonilise mälestusmärgi asemel hoopiski üldkasutatav rahvamaja), siis osales nurgakivi panekul ka riigivanem Jaan Teemant. Maja avas pidulikult 3. veebruaril 1929 tollane Kaitseliidu ülem Johannes Roska.

Valminud hoone oli enne II maailmasõda koduks paljudele Paide seltsidele, ka peale sõda jätkus siin agar kultuurielu. Nii tegutses rahvamajas 1940. aastate teisel poolel punalendurite pommirahe tõttu kodu kaotanud kutseline Narva teater. Rahvamaja ülesandeid täitis hoone kuni 1987. aastani. Ka peale praeguse Paide muusika- ja teatrimaja valmimist leidsid paidekad, et ka vanal rahvamajal võiks olla koht linnaruumis.

1989. aasta muinsuskaitsepäevade ajal avas Järvamaa Muinsuskaitse Selts hoonel mälestustahvli. 1992. aastal läks hoone Järvamaa Kaitseliidu bilanssi, kuid nemad loobusid seda kasutamast. Viis aastat hiljem omandas kunagise kultuuritempli ja Eesti oludes unikaalse, Vabadussõjas meile võidu toonud kangelastele pühendatud maakondliku mälestusmärgi eraettevõte. 2005. aastal avati sellel mälestustahvel, mis annab teada, kui olulise hoonega Eesti riigi ajaloo seisukohalt tegu on. Kuid see hoonet tegelikult ei päästnud.

7. novembril 2022 väljastati Pärnu mnt 55 kinnistul paikneva hoone omanikule projekteerimistingimused, milles sisuliselt on ette antud vaid kaks mõõtu. Hoone võib olla kuni 1000 m² suur ning kõrgus ei tohi ületada 8 meetrit. Kuna Paide linnapea Kulno Kleini allkirja kandvad projekteerimistingimused ei näe ette ka detailplaneeringut ning annavad loa olemasoleva hoone lammutamiseks, siis rajatava hoone funktsiooni silmas pidades (ehitusmaterjalide kauplus) võib lähiaastatel ühe Paide enamsõidetava tänava äärde vabalt kerkida ka mõni odav plekist moodulehitis. Kahtlen, kas selle seinale tahab keegi asetada ajaloolise rahvamaja seinal 1989. aastal avatud tahvlit!

Nähes väljastatud projekteerimistingimustel olevat kuupäeva (7. november 2022 ehk Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 105. aastapäev) tekkis mõtteparalleel kahe tähtpäevaga. Kas tõesti on «salajasel punamonumentide komisjonil» midagi segamini läinud ja Eesti Vabariigi 105. aastapäeva künnisel on asutud likvideerima ka meie ühte unikaalsemat Vabadussõjas langenute mälestusmärki!