Kolm Koerus asuvat suurettevõtet kavatsevad koondada kokku üle saja töötaja, peaaegu pooled neist on Koeru valla elanikud. Tööturuamet pakub neile küll koolitust, aga uusi töötajaid ei vaja praegu keegi.
Koerus kaob sada töökohta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Majanduskriis sunnib töötajate hulka vähendama ka Koerus tegutsevaid suurettevõtteid. Elektroonikaseadmeid tootev Jutron Baltic Assemblies kavatseb koondada 49, aga elektrimootoreid ja elektrilisi komponente tootev Konesko 50 ja puidutööstusettevõte Natural 24 töökohta. «Ma ei kujuta ette, mis Koeru vallast saab,» ütles tööturuameti Järvamaa osakonna juhataja Eha Tasang murelikult.
Tööturul puudub nõudlus
Lähipäevil tahab Tasang kohtuda kõigi kolme ettevõtte töötajatega, keda ähvardab koondamine. Häid uudiseid Tasangul neile viia pole. «Saame vaid tutvustada, missugused võimalused ja sotsiaalne kaitse neil on töötuks registreerumise järel,» selgitas ta. «Koolitusi võime neile ju ka tellida, aga töökohti pole kuskile pakkuda.»
Tasangu hinnangul aitaksid koolitused ja ümberõpe valmis olla tulevikuks, kui tööturul jälle nõudlus tekib.
Jutron Baltic Assemblies on sunnitud kärpima töötajate hulka poole väiksemaks. Koondamisteate on saanud 103 töötajast 49, Koeru valla elanikke on nende hulgas umbes 20.
Ettevõtte haldusjuht Leo Vari täpsustas, et koondamisteate saanute seas on 37 kodumaakonna ja 12 Lääne-Virumaa elanikku. «See on nii valus teema, et ei taha rääkidagi,» tunnistas ta. «Lohutame ennast sellega, et kuus kuni üheksa kuud on inimestel enam-vähem garanteeritud.»
Vari loodab, et ehk leiavad koondatud tööd varem omandatud erialadel. «Me ju õpetasime oma töötajad kohapeal välja, nende hulgas on kokki, agronoome, zootehnikuid,» lisas ta. «Nii põhja ehk majandus ka ei lähe, et elu päris seisma jääb.»
Vari hinnangul teeb olukorra hullemaks peaaegu olematu ühistransport. «Kui näiteks pakutaks kellelegi tööd Jõgeva kanti, siis selles suunas on bussiliiklus ju täiesti välja surnud,» täpsustas ta.
Tulevikku ennustada ei saa
Koneskos on koondamisteade välja kirjutatud samuti 50 töötajale, umbes 20 neist on koerulased. Ettevõtte tootmiskoordinaator Urmas Neeme ütles, et Koeru mootoritehase 245 töötajast on koondamisteate juba saanud või saab lähiajal 43 töötajat, lisaks seitse kilbitehasest.
Kas koondamisega on selleks aastaks kõik, ei osanud Neeme öelda. «Prognoosida saame vaid ühe kuu lõikes,» sõnas ta.
Koondatute protsent pole Neeme hinnangul sugugi suur. «Tootmismahu vähenemist näeme ette eelmise aastaga võrreldes 20-30 protsenti, aga koondatuid on meil vaid 15 protsenti, nii et sellega oleme alles poole kandis,» selgitas ta.
Naturalis pole tegevdirektor Daago Rubli meelest olukord üldse lootusetu. Saematerjali müük Euroopasse on küll sealse ehitusturu loiduse tõttu vähenenud, aga kui partnerid sõlmitud eellepingutest kinni peavad, võivad koondamisohus olevate töötajate töökohad siiski alles jääda.
«Koondama peab vaid siis, kui eellepingud üles öeldakse,» lisas ta.
Praegu on Natural koondamisteate välja antud 24 inimesele, Koeru valla elanikke on nende seas 13. «See, et nad ka päriselt koondatakse, pole veel kindel, praegu on lootust olukorra paranemisele,» rõhutas Rubli.
KOMMENAAR
Jaago Kuriks
Koeru vallavanem
Kui eelmise aasta lõpul olid ettevõtjad veel suhteliselt optimistlikud, siis nüüd peab tunnistama, et vana ütlus «Maailm muutub kaks korda päevas» peab paika.
Vallavalitsus on koondamistest teadlik ja jälgib olukorda. Koondatud võiksid oma murega pöörduda ka valla sotsiaalosakonda nõustamisele.
Meie õnn või õnnetus on, et koondamine puudutab ka teiste omavalitsuste inimesi, samad signaalid tulevad kõikjalt Eestist. Koeru inimesi on siinsete ettevõtete koondatute seas isegi alla poole.
Keeruliseks läheb meil kõigil. See juhtub kõigil rinnetel, üht omavalitsust ei saa üksikult välja rebida, nagu ka ei teki kuskil ühtki üksikut paradiisisaarekest.See lohutab.
Ühtpidi pakub muutunud olukord ka uusi võimalusi ja põhjust ümberõppeks. Eks see oligi juba ebanormaalne, et töövõtja oli jõupositsioonil ja tööandja rippus töövõtja varrukast kinni, et palun tule, palun tule.
Töövõtja suhtumine oli selline, et «vahet pole, leian kuskilt ka midagi muud». Kokad läksid ehitusele tööle! Nüüd jälle hakatakse töökohti väärtustama.
Olukord on keeruline, aga teistpidi toovad rasked ajad meid tegelike väärtuste juurde. Eks me kõik pea peeglisse vaatama ja tuhka pähe raputama. Jälle ise kartulit ja porgandit kasvatama hakkama.