Kährikud mägra majas

Foto: Ingmar Muusikus

Nii jäljed urgude juures kui ka pildid rajakaamerast näitavad, et kährikud kasutavad sageli mäkrade urgusid. Suuremates mägralinnakutes võivad mõlemad liigid koos elada ja käia isegi ühest august sisse-välja.

Mäkrade-kährikute heanaaberlikud suhted võivad toimida seal, kus looduslikud tingimused võimaldavad mäkradel kaevata maa alla mitmekorruselise kümne või enama uruavausega mägralinnaku. Need on liivased või moreenpinnasega kõrgemad ja kuivemad kohad, kuhu põhja- ega sademevesi sisse ei valgu. Järvamaal on sobivad kohad näiteks vallseljakute nõlvad.

Sügavamal asuvad talvised magamiskambrid, madalamal suvised urud, omavahel on eri tasapinnal paiknevad ruumid ühendatud käikude võrgustikuga. Suur süsteem laseb urgude ühes osas mägrarahval segamatult taliuinakut magada ja märtsis-aprillis poegida, aga allüürnikest kährikupaaril toimetada mõnes kaugemas tiivas. Seejuures võib uruava olla mõlemal perel ühine.