/nginx/o/2019/07/18/12376686t1h444e.jpg)
/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
/nginx/o/2023/03/04/15178955t1h9ca4.jpg)
Rahandusministeeriumis välja töötatud seitsmest näitajast koosnev finantsvõimekuse indeks näitab, et Järva vald on finantsvõimekuselt Eestis tagantpoolt kolmas. Hullem on olukord üksnes Rõuge vallas ja Loksa linnas.
Viimase kahe aasta jooksul on kohalike omavalitsuste finantsseis tuntavalt halvenenud ning osal Eesti omavalitsustel on tekkinud suuri raskusi ots otsaga kokku tulemisega. Mure on selles, et püsikulud muudkui paisuvad, aga tulubaas kipub keerulises majanduskeskkonnas kokku kuivama.
Selleks et linnade ja valdade finantsolukorrast paremat ülevaadet saada, on rahandusministeerium välja töötanud seitsmest näitajast koosneva finantsvõimekuse indeksi, mis hindab omavalitsusi viiepalliskaalal. Hinnatakse omavalitsuse suutlikkust täita võetud kohustusi, tõsta pakutavate teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, tagada põhivara säilimine, maksta konkurentsivõimelist palka jne.
Väga halvaks (hinne alla 1,5) peab ministeerium olukorda Rõuge vallas ja Loksa linnas. Tagantpoolt kolmas, Järva vald kõigub halva ja väga halva finantsolukorra piiril.
Järva vallavanem Toomas Tammik tunnistas Postimehele, et indeks annab tegelikkusest üsna adekvaatse pildi. «Olukord vallas on kindlasti täna väga-väga keeruline. Peame väga tõsiselt pingutama, et kulude ja tuludega tasakaalu jõuda,» kommenteeris Tammik.
Tema sõnul on valla finantsseis kiiresti halvenenud põhjusel, et lühikesele ajale koondus palju tegureid, mis suure pindalaga valla püsikulusid märgatavalt tõstsid. Tammik märkis ära nii energiahindade kallinemise, inflatsiooni kui ka õpetajate palga hüppelise tõstmise riigi poolt, mistõttu pidid omavalitsused leidma ise lisaraha nii kooli tugipersonali kui ka lasteaiaõpetajate palgatõusuks.
Rahandusministeeriumi hinnangul on omavalitsuste finantsvõimekusel selge seos omavalitsuse efektiivsusega. Ehk kui omavalitsuses on palju köetavat pinda ning klasside täitumus väike, ongi neil automaatselt keeruline. Seetõttu näeb ministeerium ühe lahendusena hoonete üldpinna vähendamist (mis sisuliselt tähendab nt raamatukogude ja rahvamajade arvu vähendamist) ja koolivõrgu kokkutõmbamist.
«Täna ei olegi küsimus selles, et kas tuleb hakata kokku tõmbama. Järva vald on väga selgelt neid kokkutõmbamisi teinud ja teeb ka edasi. Eelmisel aastal sulgesime näiteks koguni viis raamatukogu. Lisaks oleme otsustanud vähendada koolivõrku. Muudame Amblas tänase põhikooli järk-järgult kuueklassiliseks. Peetris tegime sama otsuse. Aravetes muudame keskkooli põhikooliks. Täna on küsimus lihtsalt selles, et kas sellest piisab.»
Järva valla juhi sõnul tuleb neil edasi pingutada, kuid abikätt oodatakse ka riigilt. «Üksi me seda probleemi täielikult ära lahendada ei suuda. Näeme, et omavalitsustele eraldatavat 11,96-protsendist tulumaksu tuleks tõsta. Aga saan aru, et seda ei taheta teha, sest sellest võidaks kõige rohkem Tallinna linn. Seega, teine variant oleks tasandusfondi suurendamine. Kui mitte midagi ei tehta, siis võib ühel hetkel olla riigil terve ports finantsraskustes omavalitsusi.»
2021. aasta sügisest alates Järva valda juhtima asunud Tammiku hinnangul ei ole hajaasustusega vallas lõputult võimalik kokkuhoiukohti leida. «Meil on 85 kilomeetrit pikk hajaasustusega vald, kus on natuke üle 8800 elaniku. Seejuures ei ole meil ühtegi keskust, kus elaks üle 1100 inimese. Kuna inimesed on suurel alal laiali, peame oma teenuste portfelli hoidma üleval väga mitmes kohas. Exceli põhjal võiks jah hinnata, et optimaalne on hoida nelja kooli, aga see tähendaks, et peaksime hakkama lapsi 40 kilomeetri kauguselt kokku tooma. See ei ole reaalne.»