:format(webp)/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
/nginx/o/2023/03/06/15183937t1hd5e1.jpg)
Järva- ja Viljandimaa kandidaatidest on kindlustanud endale koha riigikogus Jürgen Ligi, Jaak Madison, Helir-Valdor Seeder, Pipi-Liis Siemann, Helmen Kütt, Lauri Läänemets ja Jaak Aab.
Jaak Madison andis juba enne valimisi teada, et kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) koalitsiooni ei pääse, siis jätkab tema tööd Euroopa Parlamendis. Suure tõenäosusega jääbki EKRE riigikogus opositsiooni, mis tähendab seda, et Madisoni asenduliikmena läheb riigikokku Kalle Grünthal.
Praeguse seisuga on riigikogust välja jäänud ka keskerakondlane Kersti Sarapuu, kes on aga Keskerakonna üleeestilises asendusliikmete nimekirjas esimene. Kui riigikokku pääsenud Tallinna linnajuhid oma kohast Toompeal loobuvad, siis on Kersti Sarapuul võimalus riigikogus tööd jätkata.
Sarapuu tunnistas, et eks ta on veidi ikka pettunud ja lootis ringkonnast pisut paremat tulemust, mis annaks ringkonnamandaadi. Samas märkis Sarapuu, et suur üllatus valimistulemus, kui vaadata nii Järva- ja Viljandimaad kui ka kogu Eestit, talle siiski ei olnud. «Kõik küsitlused näitasid, et umbes sinna kanti võib see tulla,» sõnas ta.
Kõige rohkem võib oma valimistulemusega rahul olla eelmisel suvel Reformierakonda astunud endine Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann. Tema häältesaak oli peaaegu sama suur kui Isamaa esimehel Helir-Valdor Seedril.
Kui poolteist aastat tagasi kohalike omavalitsuste valimistel tegid Siemannist Türi vallas parema tulemuse Lauri Läänemets ja Elar Niglas, siis nüüd oli ta neist pikalt eest ära. «Oluline on muidugi erakonna kogutulemus, ent minule antud häälte arv – see on lihtsalt uskumatu,» ei varjanud Pipi-Liis Siemann valimisööl oma heameelt.
Ta märkis, et olnuks õnnetu, kui häältesaak jäänuks alla tuhande, siis tundnuks ta end läbikukkununa. Läks teisiti ja esimest korda riigikokku pürginud Siemann korjas 2497 häält. Suurem osa häältest tuli Siemannile Järvamaalt, mis pole tema meelest ka imekspandav, sest ta on siin juba tuntud poliitik ja pikaaegne omavalitsusjuht. Siiski oli ka Viljandimaal omajagu inimesi, kes oma poolthääle just Pipi-Liis Siemannile andsid.
«Minule oli kogu see protsess – valimiskampaania omamoodi teraapiline kogemus. Väga palju huvitavaid kohtumisi, häid sõnu, toredaid inimesi. Olen neile kõigile väga-väga tänulik,» ütles vastne riigikogulane Pipi-Liis Siemann. Koeru hooldekeskuses tegutseva dementsuse kompetentsikeskuse juhina töötav Siemann sõnas, et nüüd tuleb tal sellel ametipostil otsad kokku sõlmida, sest riigikogu liikmena ei õnnestu tööd teise ametikohaga ühitada. «Aga dementsusega inimeste teemade eest kavatsen kindlasti seista ka edaspidi,» lisas Siemann.
Valimistel tuli mõru pill alla neelata Sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehel ja siinsel esinumbril Lauri Läänemetsal. Tema häältesaak ei jäänud alla mitte üksnes Jürgen Ligile, Jaak Madisonile ja Helir-Valdor Seedrile, vaid ka oma pikaaegsele poliitilisele opoenendile Pipi-Liis Siemannile.
Läänemets kogus vähem hääli isegi samas nimekirjas kandideerinud Helmen Kütist. Samuti pidi ta häälte poolest alla vanduma ringkonnas Eesti 200 nimekirjas parima tulemuse teinud Ando Kivibergile.
Lauri Läänemets ei lasknud isiklikust tulemusest valimisööl tujul langeda ja oli rahul, et sotsid tegid ringkonnas kolmanda tulemuse. «Olen väga rahul, seda enam, et ükski reiting seda ei näidanud,» ütles ta. Läänemets lisas, et tema häältesaak oleks võinud siiski suurem olla.
Lauri Läänemets jäi riigikogu valimiste tulemustega üldiselt rahule, kuigi riigikokku pääseb erakond ühe liikme jagu väiksema koosseisuga kui neli aastat tagasi. «Kaotasime ühe koha, samas saime kõigest 0,4 protsenti vähem hääli kui eelmine kord. Nii head tulemust meile keegi seekord ei ennustanud,» lausus ta, hinnates erakonna võimalust valitsuses olla heaks. «See tähendab, et meie põhimõtted lähevad inimestele korda.»
Läänemets kiitis ka temast rohkem hääli kogunud parteikaaslast. «Helmen Kütt on väga tubli ja mul on tema pärast hea meel,» märkis ta.
Eesti 200 tegi valimistel hea tulemuse ja pääses 14 kohaga parlamenti, kuid Järva- ja Viljandimaalt ei õnnestunud mandaati kätte saada.
Eesti 200 liikmena riigikokku pürginud Kadri Paas sõnas, et lootis Järva- ja Viljandimaalt oma erakonnale paremat tulemust. «Kolm esimest tegid oma tulemuse ära, aga oleks oodanud nimekirja tagumiselt poolelt suuremat häältesaaki,» ütles ta.
Paas sõnas, et jätkab oma tööd Türi vallavolikogus. Küsimusele, kas temast võib saada Eesti 200 riigikogu fraktsiooni palgaline ametnik, vastas Paas, et selle peale pole ta mõelnud ega oska midagi öelda. «Mingeid kokkuleppeid meil erakonnas sel teemal küll ei ole,» lisas ta.
Kuigi Jaak Madison tegi ringkonnas Jürgen Ligi järel teise tulemuse, oli tema valimistulemustes kõige rohkem pettunud. «Eesti on maailmameister valimiste võltsimises,» sõnas ta.
«Võitsin ka 2019 juba selgelt Ligit ja siis tulid müstilised e-hääled. See on hullem demokraatia mängimine kui Venemaal. See on enneolematu vargus, kus valimistulemused erinevad nagu öö ja päev, kui sa võrdled paberhääli, mida kasutab kogu maailm, e-häältega, mida kasutab ainult üks riik maailmas,» ütles Madison Sakalale.
Madisoni ütlust mööda ei võitnud Reformierakond kunagi valimisi enne 2005. aastat, mil e-hääletus kasutusele võeti, kuid on sellest ajast saadik alati võitnud. Tõendeid Madison valimiste võltsimise kohta ei toonud. Tema hinnangul ei ole tulemused usutavad, sest süsteem pole usaldusväärne. «See on kõige geniaalsem viis varastada valimisi,» väitis ta.
Kuigi Madison kritiseeris e-hääletust teravalt, sai ta ise Järva- ja Viljandimaalt üle 1500 e-hääle.
5799 häälega ringkonna rekordi teinud Jürgen Ligi jäi oma tulemusega rahule, eriti rõõmustas teda parlamendis 37 kohta saanud Reformierakonna ülekaalukas võit. Samas tunnistas Ligi, et oli nii paberhäälte tulemust kui ka viimaseid reitinguid vaadates väga murelik olnud. «See oli ikka väga masendav, arvestades kõike, mida EKRE oli lubanud. Uskumatu, millist meelsust võib leida paberhääletajate hulgas,» ütles ta Sakalale.
Paberhääletajate EKRE-meelsust arvestades tegi Ligi järelduse, et tal tuleb nelja aasta jooksul valijaskonnaga rohkem tööd teha.
«COVID tekitas selles tohutu augu, peab saama sellest üle. Järvamaale olen tihedamini jõudnud, kuid Viljandisse näotult vähe,» möönis Ligi. «Aga tänavakampaania oli küll positiivne. Kui eile (laupäeval – toim) hommikul olin sügavas masenduses, siis pärast turul inimestega kohtumist läks meeleolu palju paremaks.»
EKRE süüdistused, et e-häältega on neilt valimised varastatud, Jürgen Ligi ei üllatanud.
«See on ikka täielik okse,» ütles ta. «Suure rahvusliku juures on Trumpi kiiksud, mis lõppesid väga halvasti ka Trumpile endale, ma loodan. Juba ette vaidlustati valimiste ausust. Kogu aeg on vaidlustatud kõiki sõltumatuid institutsioone, turumajandust ja nii edasi. Kui sa isegi vabu valimisi ei tunnista, mida sa siis üldse tunnistad?»
Ootuspäraselt tegi Viljandi- ja Järvamaal Isamaa kandidaatidest kõige parema tulemuse Helir-Valdor Seeder 2687 häälega.
Ringkonnas kolmanda ja järvalastest parim tulemus on Ründo Mültsil 533 häälega. Mülts ütles, et selline häältesaak oli talle meeldiv üllatus. «Elu esimeste valimiste kohta on see soliidne tulemus, kuid nagu olen varemgi öelnud, siis minule olnuks iga tulemus võit,» lausus ta.
Mülts teadis öelda, et tema puhul jäid paljud hääled kahjuks ka koju. «Inimesed küll toetasid mind, kuid ütlesid, et nad ei hääleta minu poolt, sest ei taha, et ma muuseumitöölt ära läheksin,» selgitas ta. «Nüüd võivad nad rahulikud olla – ma ei lähe kuhugi.»
Isamaa neljanda tulemuse kohta Viljandi- ja Järvamaal sõnas Ründo Mülts, et see on kindel märk, et erakond on saavutanud stabiilsuse ja sealt on nüüd hea edasi minna. «Mõneti oli tulemus ootuspärane, sest kui võrrelda seda eelmiste valimiste tulemusega, siis just täpselt lahku löönud parempoolsete vaadetega kandidaatide osa me kaotasimegi,» selgitas ta.
Mültsil on hea meel sellest, et nad said ringkonnast riigikogusse aidata erakonna esimehe Helir-Valdor Seedri. «Sellega oli meie eesmärk täidetud,» märkis ta.
Veidi nukraks tegi Mültsi seik, et inimesed läksid massiliselt suurte erakondade selja taha ega valinud nii väga maailmavaadet. «Aga selline ongi demokraatia – rahva hääl otsustab,» sõnas ta.
Konkurentide tulemusi vaadates rõõmustas Mülts enim reformierakondlase Pipi-Liis Siemanni edu üle. «Tegelikult ütlesin ka oma kampaaniat tehes, et oluline on valida riigikogusse Järvamaa inimesi, kes meie murede eest seisaksid ja oleksid piisavalt tugevad, et oma hääl maksma panna. Loodan, et sissesaajaid on ehk mõni veelgi,» lausus ta.