Rahvarõivakomplektist saab kunagi pulmarüü

Merit Männi
, ajakirjanik
Copy
«Mind võlusid ära uhkete tikanditega käised, mis on levinud pigem Põhja-Eestis, ja teadsin, et tahan endale just selliseid,» põhjendab Eliise Raudmets, miks ta otsustas valmistada rahvarõivakoolis just Paide rõivad. Paide kandis on tema isa juured.
«Mind võlusid ära uhkete tikanditega käised, mis on levinud pigem Põhja-Eestis, ja teadsin, et tahan endale just selliseid,» põhjendab Eliise Raudmets, miks ta otsustas valmistada rahvarõivakoolis just Paide rõivad. Paide kandis on tema isa juured. Foto: Eesti Rahva Muuseum

Päeval, mil riigikokku pürgivad poliitikud istusid õhtuste valimistulemuste ootel ja eksperdid tegid panuseid, kui palju keegi võiks hääli kaotada ja kes kui palju juurde võita, seisis kuraditosinal Eesti Rahva Muuseumi (ERM) kogunenud inimesel ees omamoodi tuleproov. Et kaks aastat väldanud tööle saaks väärika punkti panna, esitlesid nad rahvarõivaspetsialistide ja sõprade-tuttavate pilkude all omavalmistatud rõivakomplekte.

Rõivakomplekte, selliseid, nagu neid peamiselt 19. sajandil Eesti kihelkondades kanti, nägi ERMi klaassaalis väga erinevaid: Paistu, Lüganuse, Põlva, Kodavere, Karja, aga ka Paide neiu omi.

Nende autor on Tartu neiu Eliise Raudmets, kelle sõnul sündis valik nagu enamikul ERMi rahvarõivakoolis osalenutel – see oli kummardus oma juurtele. «Valikus oli ema poolt teha Helme või isa poolt Paide rõivad ning pärast mõningat uurimist ja kaalumist otsustasin Paide kasuks. Mind võlusid ära sealsed uhkete tikanditega käised, mis on levinud pigem Põhja-Eestis, ning teadsin, et tahan endale just selliseid,» põhjendas Eliise.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles