Kevad käes!

«Tere, Murumoor! Miks sa magad nii sügava unega?» esitas väike noorhärra esmaspäeva hommikul Murumoorile nõudlikul toonil küsimuse. «No vaata, kevad pole veel päris kätte jõudnud, ma olen unine alles,» palus moor oma murukasukat tolmust puhtaks kloppides vabandust.

Türi lasteaialastel läks tõesti tarvis väga valju häält, et Kooli pargis pingil tukkuv Murumoor üles ajada. Kooris hüüti Murumoori nime korduvalt, sest uni oli magajal veel sügav. Kui Murumoor laste rõõmukisa saatel end pargipingilt lõpuks üles ajas ja murukasukat talvega sinna kogunenud tolmust puhtaks saputades laste juurde jõudis, oli rõõmu kui palju. Kes lõi mooriga patsu, kes piidles veidi eemalt ja julgemad tegid kalli.

Veel enne, kui Murumoor silmad lahti tegi, said lapsed ka ise koos tantsides virgemaks, õiged liigutused näitasid neile ette samuti Murumoori äratama tulnud Torevant, Perepesa tibu ja mitte enam nii rõõmsa olekuga lumememm, sest tema paremad päevad saavad kevade algusega lõpu. Lapsi oli kevade alguse puhul tervitama tulnud ka peatselt Türi vallavanema ametisse asuv Sulo Särkinen, kes uuris mudilastelt, mida kevad täpselt tähendab.