AGA MIS OLEKS KUI Türi-Paide-Tapa raudteeliin ühendaks omavahel kõik suuremad Kesk-Eesti linnad

Copy
Artikli foto
Foto: Pixabay

Rahandusministeeriumis teisipäeval tutvustatud trendide ruumilise mõju analüüs näitab, et Eestit ootab tulevikus rahvastiku vananemine ja muutuv koosseis ning inimeste koondumine Suur-Tallinnasse. Vastvalminud uuring on abiks üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamisel.

Riigihalduse ministri Riina Solmani sõnul ei saa tänaste trendide üle ülearu optimistlik olla. „Uuring ennustab, et Eestisse tuleb mõõdukalt rahvast küll juurde, ent see toimub enamasti sisserände ja vähemas osas tagasirände arvelt, samas kui me ise piisavat järelkasvu ei suuda tagada. See omakorda tähendab muutusi rahvastiku koosseisus – pilt muutub kirjumaks, eestlaste osakaal rahvastikus väiksemaks. Inimesed on koondunud juba praegu umbes 60% osas Tallinnasse ja Harjumaale, kuigi uuringute põhjal saadakse aru, et liikumine Tallinna suunal ei ole Eestile soovitud areng,“ rääkis minister.

Võimalused Kesk-Eesti piirkonnas

Kesk-Eesti arengule võiks tõuke anda Eesti kohahalduse regionaliseerumise raames Kesk-Eesti haldus- ja/või koostööregiooni loomine.

Paide või Paide-Türi kaksiklinna arendamine regioonikeskuseks eeldab raudtee eelisarendamise trendi ärakasutamist Kesk-Eesti regiooni sidususe loomisel. Selleks on vajalik Türi-Paide-Tapa raudteeliini loomine/taastamine, mille tulemusel oleks kõik suuremad Kesk-Eesti linnad (lisaks Rapla, Viljandi, Rakvere, tulevikus ka Kunda) omavahel ühendatud. Kesk-Eesti lääneosas pakub Rail Baltic uusi arenguvõimalusi mõnele väikeasulale – kõige olulisemalt Järvakandile. Tulenevalt Rail Baltica kohalike peatuste asukohtadest asulatest väljas seisavad Rapla ja Kohila uute väljakutsete ees, kuidas muutuvat transpordiolukorda asustuse arengus kasutada.

Allikas: Trendide ruumilise mõju analüüs. Üleriigilise planeeringu "Eesti 2050" alusuuring

Tagasi üles