Poiss, kes kallistas presidenti

Foto: Raigo Pajula

Mida teeksite teie, kui satuksite täiesti ootamatult vastamisi Eesti Vabariigi presidendiga? Tõenäoliselt võtaks mõnel see kohtumine põlve veidi värisema, sest tegemist on ikkagi riigi esimese mehega. Ehk suudaks mõni teine end kiiresti koguda ja sirutaks riigipeale viisakalt terekäe. Võimalik, et vormistaks kiirelt ka paarilauselise tervituse. Kolmas ilmselt kohmetuks ja unustaks terekättki anda.

Tegelikult pole president ju sugugi teistmoodi – on samasugune luust ja lihast inimene. Naeratab palju, on sõbralik ja muhe. Teinekord on, olenevalt olukorrast, ka tõsisem. Pole ka lugu, kui teda kohates inimestes veidi aukartust tärkab. Ikkagi nii tähtis mees!

Järva-Jaani gümnaasiumi teises klassis õppiv Marten ei kergitanud kulmugi, kui ühel päeval koolimaja koridoris enda ees presidenti nägi. Põlv ei värisenud kohe üldse! Marten tegi midagi, mis hoopis ümberringi olijad kulme kergitama pani: ta astus presidendi juurde ja kallistas teda kõvasti-kõvasti. «Küll sellel poisil on ikka tugev jõud,» ütles riigipea muheldes.