Galerii: märtsiküüditamise mälestushetk Türil

Eva Klaas
, reporter
Copy

Täna möödub 74 aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest, kui Eestist saadeti Siberisse sundasumisele üle 20 000 inimese, kurba tähtpäeva meenutatakse mälestusüritustega üle Eesti, sealhulgas Järvamaal.

Märtsiküüditamine oli Eestis 1949. aastal 25. märtsist kuni 29. märtsi õhtuni Nõukogude Liidu võimude poolt läbi viidud elanike massiline vägivaldne ümberasustamine Eestist Venemaa Siberi piirkonda.

Eestist saadeti välja 7552 perekonda ehk 20 702 inimest, kellest umbes 70% olid naised, lapsed ja vanurid, toonaselt Järvamaalt (sh Käru, Vajangu ja Rakke vald) viidi Siberisse 1501 inimest. Neist 587 olid kuni 21-aastased.

Küüditatute teekond Siberisse kulges mitmeid nädalaid kinnistes loomavagunites, lõputu ootamise, vähese vee ja toiduga ning sanitaartingimusteta.

Türi vallas mälestati täna märtsiküüditamise ohvreid Türi Kesklinna kalmistul.  Kohal olid Kaitseliidu ja selle allorganisatsioonide esindajad, Memento Järvamaa Ühenduse liikmed ning vallavalitsuse esindajad.

Järvamaal koguneti mälestushetkedele veel Järva-Jaani ausamba pargis , Öötla mõisa juures, Koerus ausamba pargis  ning Paides Murtud Rukilille kivi juures. 

Kell 17.35 süüdatakse Paide vallimäel aga küünlad pisarakujuliseks sümboliks. Samuti jagatakse vallimäel soovijatele küünlaid, mälestushetkele võib tulla ka oma küünla ja/või süütajaga.

Memento Järvamaa ühenduse esinaine Silva Kärner sõnas, et selline hirmu all elamine ja pidevad repressioonid kestsid üle kümne aasta. „25. märtsil 1949 algas üks massilisemaid küüditamisi, mille tulemusena vurasid loomavagunitega rongid inimestega Siberi avaruste suunas,” meenutas ta. „Seal tuli toetuda oma elujõule või vanduda alla karmile ülekohtusele saatusele. Elu tahtis elamist, oli vaja teha tööd. Noored, kes läksid ja jõudsid täisikka, rajasid oma pere, sündisid lapsed, kellest mitte kõik ei jäänud ellu. Ka paljud vanemad ja põdurad jäid Siberi mulda.”

Täna mälestatakse neid, kes jäid kodust kaugele ega jõudnud kunagi tagasi Eestimaale. Samuti meenutatakse küüditatute kogetud kannatusi ning ollakse rõõmsad selle üle, et Hruštšovi sula ajal õnnestus enamikul küüditatutest kodumaale tagasi tulla ja siinsele elule uus mõte anda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles