„Meie üksuste osalemine välisoperatsioonidel on andnud tugeva panuse Eesti headesse suhetesse ning koostegutsemisvõimesse liitlastega. Panustamine kogu Euroopat ja läänemaailma puudutavate probleemide lahendamisse näitab Eestit professionaalse ja tõsiseltvõetava liitlase ning usaldusväärse partnerina, kes tuleb ise ja kellele tullakse ohu korral appi,“ ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem. „Liitlased tegid meile üksuste Iraaki saatmise ettepaneku ligi kaks kuud tagasi ning täna oleme olukorras, kus sõdurid lõpetavad väljaõpet ja on valmis välja lendama. See on tunnistuseks kaitseväe kiirusest ja paindlikkusest ning meie sõdurite tugevast ettevalmistusest asuda kiirelt täitma neile püstitatavaid ülesandeid.“
Iraaki suunduva üksuse põhiosa moodustab Scoutspataljoni vähendatud jalaväekompanii ESTCOY-18, millele lisanduvad erioperatsioonide väejuhatuse võitlejad, rahvuslik toetuselement tagalaüksusena ning staabiohvitserid ja -allohvitserid. Riigikogu poolt antud mandaadi alusel liigub esimese rotatsiooniga välja kuni 110 kaitseväelast. Rotatsiooni pikkus on ligikaudu 6 kuud.
Eesti kaitseväe kontingent asub teenima Põhja-Iraaki Erbili piirkonda, paiknedes koos rahvusvahelise ühendsihtüksusega Erbili õhuväebaasis. Eesti üksus võtab vastutuse üle Hollandi kompaniilt, mis täitis seni samu ülesandeid. Erbili baas asub linna rahvusvahelise lennujaama külje all ning seal teenib üle 4000 koalitsioonivägede sõduri. Eesti üksus elab ja teenib samades tingimustes oma liitlastest relvavendadega.
Operatsiooni eesmärgiks on nõustada ja toetada kohalikke julgeolekujõudusid, kuni nad suudavad iseseisvalt alistada terroriristliku islamirühmituse Daesh, luues tingimused edasiseks julgeolekualaseks koostööks. Islamiäärmuslus on jätkuvalt ohuks turvalisusele Euroopas ja kogu maailmas. Terrorismivastane võitlus on üks prioriteetidest Eesti liitlastele Ameerika Ühendriikidele, Prantsusmaale ja Ühendkuningriigile. Samuti käsitleb NATO terrorismi Venemaa kõrval ühena kahest suuremast ohust NATO liikmesriikidele.