Järvamaal kütiti enimk metskitsi ja -sigu

Ei, see pole mitte sõjaline õppus. Need on jahimehed. Peeti ühisjahti. Foto: Marko Saarm

Eelnevate aastatega võrreldes kütiti rohkem punahirvi ja metssigu. Oluliselt vähem kütiti aga metskitsi, rebaseid, kährikkoeri, kopraid ja šaakaleid. Kokku kütiti möödunud hooajal 74 285 jahiulukit, mida on ligi 9 000 isendi võrra vähem, kui eelneval jahihooajal.

Eesti jahiulukiliikidest kõige enam kütiti taaskord metskitsi, kokku 20 623 looma. Seda on siiski märgatavalt ehk 4 000 − 10 000 isendi võrra vähem, kui eelneval neljal hooajal. Kütitud metskitsede arvu vähenemist võib seostada nende arvukuse mõningase langusega osades jahipiirkondades. Teisalt on vähenenud ka vajadus asurkonna juurdekasvu intensiivse küttimisega piirata, sest nii hunte kui ilveseid, kes selle töö ära teevad, on metsas märksa rohkem, kui mõned aastad tagasi.

Põtru kütiti möödunud jahihooajal kokku 4 551. Viimasel kolmel aastal on neid kütitud asurkonna aastase juurdekasvuga ligilähedases mahus. Kuna 2022. aastal olid juurdekasvu näitajad viimase viieteistkümne aasta madalaimad, jäi ka vasikate osakaal kütitud põtrade seas väiksemaks, kui eelnevatel aastatel. Samal põhjusel oli ka kütitud põtrade koguarv möödunud hooajal võrreldes 2021. aasta hooajaga ligi 10% ja 2020ndaga ligi 5% väiksem.