GALERII ⟩ Kabala mõisa seintelt tulid välja 19. sajandi lõpust pärit maalingud

Kui märtsi lõpul Retla-Kabala kooli Kabala õppehoones vilistlaste peo ettevalmistusi tegema hakati ning fuajee sanitaarremondiga alustati, ei osanud keegi ette kujutada, et tagasihoidlik ettevõtmine kujuneb suureks sammuks mõisa väärika ajaloo uurimisel. Seitsme värvikihi alt paljastusid historitsistlikud maalingud, mille ilu jääb nüüd kooliperele ja külalistele imetlemiseks.

Kui kooli direktor Jaanus Roosileht 23. märtsil mulle kui vastsele Järvamaa muinsuskaitsenõunikule helistas, võis ta hinges väike kahtlusenoot väriseda – ühest küljest kohustab seadus kultuuriväärtusega leiu puhul sellest alati muinsuskaitsele teada andma, teisalt võivad kaasnevad asjatoimetused seisma panna remondi ning siis on keeruline kevadel külalisi tellingute alt ja läbi remonditolmu saali juhatada. Ometi võttis Jaanus Roosileht, ise sellesama Kabala mõisakooli vilistlane, mees kes vana härrastemaja viimase nurgani tunneb ja kalliks peab, telefoni ning kutsus järgmisel päeval avastust vaatama muinsuskaitseametniku.

Kuigi näha polnud just palju, oli tähelepanelik silm – kooli töötaja Siret Õitspuu, kes esimese lihtsama remondietapi käigus kooruvaid 1990-ndate värvikihte pahtlilabidaga maha lükkas – avastanud heledalt krohvilt mõned tumepunased triibud ja pisut kaarjat lehemotiivi. Kui samalaadne leid järgnes ka kõrvalseinal kahe akna vahel, oli selge, et tegu pole juhusega. Remonditegija hea vaist ütles talle, et siin on peidus mingi oluliselt suurem väärtus kui vaid plaanitava remondi uus ja säravvalge värvikuub. Kabala koolimaja on varemgi põnevaid üllatusi pakkunud ja heaperemeheliku omanikuna on kool restaureerinud kaunid kahhelahjud, pakkunud külalistele imetlemiseks põnevad aaderdatud seinapaneelid, kunagiste omanike vapid, meisterlikud marmoreeringud, pooleteise sajandi tagused küttepuude- ja toiduliftid ning isegi üliharuldase käimlakapi. Nii tekkis ka äsjaleitud võimalike maalingute puhul kohe küsimus, kas need ainult dokumenteerida ning jätkata kaasaegse remondiga või sarnaselt Paide riigigümnaasiumi hoones eksponeeritud August Roosilehe maalinguga siingi püüda seinakaunistused välja puhastada.

Muinsuskaitse nõu ning rahalise toega mindi edasi maalingute avamise teed. Kool taotles töödeks loa ning juba kahe nädala pärast oli juuresviibijatel põhjust ahhetada. Firma H&M Restuudio ennistusspetsialistide käe all paljastus sentimeeter sentimeetri järel harvanähtavat ilu – meistri käe all sündinud polükroomsed akantused, trafaretitehnikas ringi- ja lillemustriga paneelid, historitsistlikud julged kontrastid.

Uuringud läbi viinud Hilkka Hiiop kiidab kunagise meistri maalinguskeemi ja töö peent teostust. Maalingud on täismahus säilinud ning mõisa vestibüüli teine korrus kujuneb tõeliseks vaatamisväärsuseks, kui mõisamaja omanik, Türi vallavalitsus, soovib need kõik kunagi restaureerida. Seni jäävad kunstiaustajatele imetlemiseks 25 suuremat ja väiksemat sondaaži – puhastatud ja ennistatud ajaaknakest läbi hilisemate värvikihtide – mille alusel saab aimu omaaegsest hiilgusest. Kui maikuus Kabala kool värskelt remonditud fuajees taas oma vilistlasi tervitab, võivad viimased uhkust tunda. Mis aga veel tähtsam, elujõulise kogukonna püsimiseks maal on tarvis, et lapsed saaksid kodu lähedal koolis käia. Kodulähedase kooli teeb mõnusaks ja hoidmist väärivaks just ilus ning omapärane õpikeskkond. Seda leidub Kabalas küllaga.

Loo pani kirja Muinsuskaitseameti Järvamaa nõunik Madis Mikkor. 

Vaata ka ERRi uudist.