Tänavuse muinsuskaitse Karuteene medali pälvis Paide linnavalitsus

Vabadussõjas langenud järvamaalaste mälestuseks ehitatud vana rahvamaja Paides Pärnu tänaval. Foto: Dmitri Kotjuh

Muinsuskaitsekuu alguse puhul jagas Eesti Muinsuskaitse Selts teenetemedaleid ja tunnustuskirju ning kuulutas välja ka Karuteene medali saaja.

Karuteene medali laureaat tehakse kombekohaselt teatavaks 18. aprillil algava muinsuskaitsekuu avaüritusel. Karuteene medali asutas selts 1997. aastal, et tõsta esile isikuid, organisatsioone ja institutsioone, kes pärandkultuuri väärtustajate arvates on tekitanud suurt kahju Eesti ainelise kultuuri mälestistele, ajaloolistele traditsioonidele ja institutsioonidele.

Tänavu otsustati Karuteene medal anda Paide linnavalitsusele. «Vabadussõja mälestusmärgiks ehitatud Paide rahvamaja hooletussejätmise ja lammutamiseks loa andmise eest,» nagu põhjenduses seisab.

Praegu üsna viletsas seisukorras endine rahvamaja on unikaalne selle tõttu, et see ehitati Vabadussõjas langenud järvamaalaste mälestusmärgiks. Järva Teataja andmetel ehitati rahvamaja annetuste ja laenude toel kaks aastat, see avati

3. veebruaril 1929 ning rahvamaja tegutses ligi 60 aastat. Hoones lõpetati kultuuritegevus siis, kui 1987. aastal valmis uus ja uhke hoone, praegune Paide muusika- ja teatrimaja. Kurioosumina tuleb mainida, et nõukogude aja lõpus valminud Paide kultuurimaja on erinevalt 1920. aastatel ehitatud kultuurihoonest mälestisena kaitse all.