Võõrliikide levimisele ballastveega pannakse piir

Võõrliik on laevade ballastveega Läänemerre sattunud ümarmudil, mida on püütud ka Pärnu lahest. Foto: Urmas Luik

Võõrliikide leviku piiramiseks peavad hiljemalt 2024. aasta septembrist hakkama kõik laevad oma ballastvett puhastama. Uuringud näitavad, et laevade kaasabil jõuab järjest enam võõrliike meie vetesse. Alles hiljuti tuvastasid Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi teadlased Pakri lahest järjekordse uustulnuka - Vaikse ookeani päritolu veeselgrootu põnguskilbilise.

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna nõuniku Kaspar Andersoni sõnul võib arvata, et ka põnguskilbiline on siia jõudnud ballastveega. „Kui Jaapanis laeva pumbatud ballastvesi pumbatakse välja Läänemeres, satub siia veeliike, kelle looduslik elupaik on Vaikses ookeanis. Mõni selline liik suudab ellu jääda ka Läänemeres, ohustades nii aga kohalike liikide säilimist, kelle elukoha ja toidulaua võõrliik üle võtab,“ märkis Anderson.

Eesti merealast on viimase 15 aasta jooksul leitud 12 kahjulikku võõrliiki, kellest tuntuim on ümarmudil. Läänemeres tervikuna elutseb meile teadaolevalt tervelt 225 kahjulikku võõrliiki.

Eesti ühines ballastvete kasutamise rahvusvahelise kokkuleppega 2018. aastal. Kokkuleppe kohaselt tuleb laeva ballastvett puhastada ning selleks peavad laevadel olema puhastusseadmed. Ballastvee käitlemise nõuded kohalduvad kõikidele rahvusvahelisi reise tegevatele laevadele, millel on ballastvee mahutid.

Juhul kui laevad liiguvad ühes merepiirkonnas ja kindlate sadamate vahel, ei pea alati ballastvett puhastama ning laevadele antakse sellekohane vabastus. Selleks tuleb eelnevalt hinnata ja uurida külastatavate sadamate merealal levivaid liike. Näiteks kui Tallinna ja Helsingi sadamate lähedasel merealal elutsevad sarnased liigid, mis ei kujuta endast mingit ohtu ei Eesti ega Soome merealadele, siis pole ballastvete puhastamine vajalik.

Tartu Ülikooli mereinstituudi teadlased leidsid hiljutise uuringuga lisaks uuele tuvastatud võõrliigile Tallinna Vabasadamas ja Paldiski Lõunasadamas veel üheksa laialt levinud võõrliiki, kes on juba mitmeid kümnendeid meie meres elanud. Teised leitud liigid olid tavaline tõruvähk, hüdraloom järvetõlvik, virgiinia korgitsuss, sõrgkakand, rändtigu, liiva-uurikkarp, vööt-kirpvähk, elegantne garneel, vesikirbuline ja ümarmudil.

Uuringuga Eesti mereala võõrliikide kohta on võimalik tutvuda siin!