Eesti riigil on ligikaudu tuhat erinevat andmekogu. Neid omavahel ja vajadusel ettevõtete andmestikega ühendades saaks riik kätte info, mida on vaja toetuste määramisel, ilma et inimene peaks esitama taotlusi või tõendeid. See teeks lihtsamaks ka toetuste parema sihtimise.
Möödunud sügisel energiakriisi ajal oli elektri-, gaasi- ja küttekulude toetusteks riigieelarves ettenähtud umbes 150 miljonit eurot. Toetus ei koormanud inimesi taotlemisprotsessiga ja see arvestati maha otse energiaarvetelt, kuid toetused maksti kõikidele Eesti majapidamistele, sh neile, kes seda otseselt ei vajanud.
“Kui eeldada näiteks, et energiakulud jaotuvad leibkondade vahel võrdselt ning kui üle 1000 euro leibkonnaliikme kohta teenivatele ehk Eesti jõukamatele leibkondadele ei oleks toetust makstud, oleks riik säästnud planeeritud rahast umbes kolmandiku ehk 46 miljonit eurot. Seda oleks saanud kasutada muuks otstarbeks - tervishoius, hariduses või hoolekandes,” tõi Arenguseire Keskuse juhataja Tea Danilov näite.
Automaatse sihitud energiatoetuse puhul hüvitaks riik energiakulusid vaid neile majapidamistele, kes seda reaalselt vajavad ehk kelle sissetulek on teatud tasemest madalam. Toetuseks kvalifitseerujad selgitaks välja algoritm.
Kuigi esmapilgul võib automatiseeritud andmetöötluse alusel jagatavatele toetustele üleminek tunduda lihtne, on selleks mitmeid takistusi.
Arenguseire Keskus toob aastaraamatus välja, et andmepõhiselt sihitud toetuste rakendamisel on esmalt vaja seaduslikku alust automaatse haldusakti vastuvõtmiseks ning vastav eelnõu on praeguseks Riigikogule esitatud. Seejärel tuleb alus sisse tuua ka toetust reguleerivasse eriseadusesse.