Eelmisel aastal aeglustus veredoonorite arvu vähenemine

Doonoripäev Paides Foto: Kristo Kivisoo/ Järva Teataja

2022. aastal loovutas verd 28 724 inimest, mis on varasema aastaga (28 859) võrreldes peaaegu sama, selgus avaldatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistikast.

Veredoonorite arv on viimastel aastatel langustrendis, kuid eelmisel aastal vähenemine aeglustus. Kui vaadata eraldi viimase aasta muutust, kasvas üle 45-aastaste doonorite arv aastaga 6% ja nooremaid doonoreid oli 6% vähem (18–24-aastaste arv vähenes 10% ja 25–44-aastaseid oli 5% vähem). Naiste arv kahanes doonorite seas võrreldes 2021. aastaga 3%, meesdoonoreid oli 2% vähem.

„Esmakordselt loovutas 2022. aastal verd üle 3800 inimese – see on 13% kõikidest veredoonoritest –ning positiivne on see, et uute doonorite arv aastaga 4% võrra kasvas,“ ütles TAI analüütik Ingrid Valdmaa.

Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 50 157 (2021. aastal 51 349). Ühe doonori kohta kogunes keskmiselt 1,7 vereloovutust (korraga loovutatakse 450 ml verd). See näitaja on sarnane varasemate aastatega.

Kui koroonapandeemia esimesel kahel aastal said verekeskused korraldada piirangute tõttu vähem doonoripäevi, siis 2022. aastal nende arv taastus koroonaeelsele tasemele. Eelmisel aastal oli kokku 627 doonoripäeva üle Eesti, aasta varem 515. Kõigist verevarudest 38% koguti eelmisel aastal väljasõitudelt doonoripäevadele.

Iga kord, kui inimene verd andma tuleb, hinnatakse tema doonoriks sobivust, et tagada nii doonori kui doonorivere saajate ehk patsientide ohutus. 2022. aastal verekeskuste külastajatest 6488 ei pääsenud vereloovutusele, mis moodustab 11% kõigist külastustest. Peamine põhjus, miks veredoonorlusest kõrvale jäädi, oli madal hemoglobiini tase.

Hea tervisega inimesed on doonoriks oodatud. Täpsemat infot selle kohta leiab Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Pärnu Haigla või Ida-Viru Keskhaigla verekeskuste veebilehtedelt ning Facebooki lehelt Doonorid ja Sõbrad.

Kogutud ja kontrollitud doonorverest valmistatud verekomponente kasutatakse rasketel operatsioonidel või sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning mitmete teiste haiguste puhul. 2022. aastal kasutati verekomponente Eesti haiglates peaaegu 15 000 patsiendi ravis, nende seas oli ligi 400 kuni 14-aastast last.

Veredoonorluse ning veretoodete ja nende kasutamise statistika on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.