Alates eilsest on Järvamaa Haigla uusima korpuse uksed kiirelt abi vajavatele patsientidele avatud

Järva Teataja
Copy

27. aprillil avati Paides pidulikult Järvamaa Haigla erakorralise meditsiini osakonna värskelt valminud korpus. Kiirelt arstiabi vajavaid patsiente hakatakse Kesk-Eesti kõige tänapäevasemas haiglakorpuses vastu võtma alates teisipäevast, 2. maist.

Haigla peaarst Külvar Mand tutvustas avakõnes Paides arstiabi osutamise ajalugu, mis ulatub sajanditetagusesse aega. 1265. aastal ehitasid Eestis viimaks võimule pääsenud sakslased nimelt Paidesse künka otsa ordu lossi, mille ümber tekkis alev ja 1291. aastal saadi Wittensteini (alamsaksa k 'valge kivi') nime all linnaõigused. Lossis oli kirik ja lossihaigla. Järgmisena mäletatakse üht linnahaiglat 19. sajandi keskel, mis asus aadressil Pikk tänav 34, ning pärast kolimist 1873. aastal sai uueks asukohaks Väike-Aia tänav 28. Seal töötas linnahaigla kuni 1940. aastani.

1938. aastal oli Paides juba kaks haiglat: Paide Linnahaigla ja Järva Maahaigla. Järva Maahaiglas, mis asus aadressil Pärnu tänav 12, olid kirurgia-, sünnitus-, sise-, nakkus-, lasteosakond, hambaravi ja polikliiniline osakond ühes ravikabinettidega. 1944. aastal oli haiglas juba poolsada voodikohta ja 34 töötajat: kõigest kolm arsti ja kuus õde, kümme sanitari ja majanduspersonal. 1950. aastal asutati Järva Maahaigla baasil Paide Rajooni Haigla, mis 14 aastat hiljem, 1964. aastal, nimetati ümber Paide Rajooni Keskhaiglaks.

Tagasi üles