Tartu Maakohus mõistis ettevõtja keskkonnaalastes kuritegudes süüdi
5. mai 2023, 20:05
Tartu Maakohus mõistis AS Pajusi ABF juhatuse liikme Lembit Paali süüdi keskkonnaalastes kuritegudes, mille tagajärjel reostus möödunud suvel Umbusi jõgi.
Lembit Paal korraldas AS Pajusi ABF juhatuse liikme ja äriühingu esindajana 2022. aasta juuli lõpus Jõgeva maakonnas Suurfarmi kinnistul paiknenud Kalana suurfarmis hernesilo valmistamist. Hernesilo valmistamisel kasutati silo hapendamist parandavat keemilist konservanti AIV2000, mis sisaldab sipelghapet, propioonhapet ja naatriumbensonaati ning on kemikaaliseaduse mõistes ohtlik kemikaal.
28. juulil 2022 toimus Jõgeva maakonnas vihmasadu ning kuivõrd silomass oli katmata, imbus vihmavesi esmalt silomassi ja seejärel väljus silomassist hulgaliselt silomahla koos keemilise konservandiga, mis lõpuks jõudis lähedalasuvasse Umbusi jõkke. Jõe vee-elustik kahjustus olulisel määral reostuse levikuala suuruse tõttu. Hukkus arvukalt kalu ja jõevähkisid.
Kohus karistas Lembit Paali rahalise karistusega 20 070 eurot, sest Lembit Paal rikkus ettevaatamatusest kemikaalide nõudeid ning viis tegevusetusega ettevaatamatusest keskkonda aine, millega tekitas olulise kahju vee kvaliteedile ja loomaliikide isenditele. Lembit Paal oleks pidanud hernesilo valmistamiseks mõeldud tööprotsessi korraldama nii, et välistatud olnuks vihmavee sattumine silomassi sisse ja sealt edasi keskkonda. Lembit Paal polnud aga instrueerinud töö tegijaid ega loonud võimalusi selleks, et keemilist konservanti sisaldav silomass vihmasaju ajaks kinni katta. Seega, organiseerides keemilise silokonservandi AIV2000 kasutamise hernesilo valmistamiseks ning teades, et seda konservanti ka hernesilo valmistamisel kasutatakse, lõi Lembit Paal ohuolukorra. Lisaks selgus asja uurimisel, et silohoidla, kus silomassi hoiustati, ei olnud selleks sobilik ja tekkinud ohuolukorda süvendas asjaolu, et silohoidla kalded olid valed, samuti olid valesti rajatud kogumiskaevud.
Kriminaalasja arutati kokkuleppemenetluses. Lembit Paalil tuleb tasuda ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1087 eurot ja 50 senti.
Kohtuotsus ei ole jõustunud, sellele on võimalik esitada edasikaebus 15 päeva jooksul.
Allar Nisu
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör
Majandustegevuse käigus tuleb tagada, et tegevus ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda. Kui saaste toimub ja tagantjärele selgub, et äriühing ning selle esindaja ei olnud saaste ennetamiseks või ärahoidmiseks piisavalt tegutsenud, kuigi neil see kohustus oli, siis on tegemist kuriteoga. Kriminaalmenetlus peab nii avalikkusele kui ka süüdistatavale avaldama mõju, et tõsta teadlikkust ja ennetada edasisi võimalikke kuritegusid ja kahju. Kui lisada kohtuotsusega mõistetud 20 070 euro suurusele karistusele ka AS Pajusi ABF-ile määratud kohustus summas 20 000 eurot, siis on see prokuratuuri hinnangul piisav signaal ühiskonnale, et keskkonnanõuete eiramine ei ole aktsepteeritav.
Lisaks kriminaalmenetluse käigus saadud rahalisele karistusele ja äriühingule määratud kohustusele tuleb ettevõtjal hüvitada jõele tekitatud keskkonnakahju, mille suurus selgub Keskkonnaameti poolt läbi viidavas haldusmenetluses.