Leinas vajab inimene tuge ja lootust

Leinaküünlad valgustasid traagilist sündmuspaika kogu õhtu ja öö. Foto: Anne Põder

​Lahkunu lähedased ja sõbrad vajavad aega ja toetust uue reaalsusega kohanemiseks. Sõltuvalt suhetest lahkunuga ja kaotuse iseloomust ning põhjustest, leinavad inimesed erinevalt, aga ühtmoodi vajavad nad kõik tuge ja lootust.

Mis on lein ja kuidas sellega toime tulla?

Lein on kaotusele järgnev loomulik reaktsioon, milles ei tohiks inimene üksi jääda. Leinaga aitab toime tulla suhtlemine lähedaste ja sõpradega. Oluline on teada, et lein ei ole püsiv seisund, see on ajas muutuv protsess, mille läbimisel on oluline lahkunuga hüvasti jätmine. Parim viis selleks on osalemine matusel aga sellise võimaluse puudumisel võib seda teha ka mõtetes, sõnades või kirjutades. Leina puhul aitab inimeses toimuvat mõista ja anda nõu hingehoidja, psühholoog, terapeut või nõustaja. Abi otsimine ja vastuvõtmine ei ole märk nõrkusest, vaid võimalus kergendada oma olukorda.

Kuidas lapsevanemad saavad toetada oma lapsi leinas?

Leinas last aidates rääkige temaga ja julgustage väljendama oma tundeid ja mõtteid. Olge osavõtlik, aga samas kannatlik. Last ei tohiks survestada kui ta ei ole valmis juhtunust rääkima. Surma teemat puudutav vestlus peaks toimuma, kui ta tunneb end selleks valmis olevat. Toetage last osalemaks matustel, et ta oleks selleks ettevalmistatud. Tegemist on olulise rituaaliga, mis aitab reaalsust omaks võtta ja raskusi üle elada. Külastage koos surmapaika või kalmistut, süüdake küünlaid ja vaadake koos fotosid lahkunust. Traditsioonid aitavad kaasa tunnete väljaelamisele ja ühendavad lahkunu lähedasi ning sõpru. Vanemad saavad aidata hoida igapäevaelu rütmi ja järgida toetavat päevakava. Kodused toimetused, koolis käimine ja õppetööga tegelemine, sõpradega suhtlemine ning huvialad peaksid jätkuma isegi siis, kui esialgu seda kõike väiksemas mahus suudetakse.

Mis on surm?

Surm on elu lõppemine siin maailmas. Inimese jaoks, kes usub igavesse ellu, on surm sünd vaimuilma. Surm on elu loomulik osa ja sellega on lihtsam leppida kui lahkunud on inimene, kes on väga pikka aega seda elu elanud ning oli valmis siit maailmast lahkuma. Kui aga sureb õnnetuse läbi keegi noor, on kaotust väga raske tunnistada. Kui inimene lahkub ootamatult, tundub see alati ebaõiglasena. Surma ei tuleks ise otsida ega oodata aga samas ka mitte karta. Surm on kindlasti see, mis peaks aitama elu õiget mõtet üles leida. Surm tuletab meile meelde, et elu on antud meile elamiseks ja hoidmiseks. Seega, kuidas me kasutame meile antud aega? Kas väärtustame inimesi enda ümber ja oleme nendega head? Kogedes kaotust oma elus, ei tohiks me ära unustada elavaid oma kõrval.

Mida teha lahkunu heaks?

Surnu pärast ei ole vaja muretseda, tema eest saab palvetada, et ta rahus saaks minna, oma hingekoju pärale jõuda. Selliselt tunneme, kuidas ka meie enese hing täitub rahuga. Oma kodus või kirikus küünal surnu jaoks süüdata, on alati hea. Meenutage lahkunut koos lähedaste ja sõpradega, kelle jaoks ta väga oluline oli. Meenutage ilusaid, rõõmsaid ja ka naljakaid asju, selliselt te räägite ta elavaks. Koos olles, üksteist toetades ja teineteisega mälestusi jagades saate tunda tänulikkust, et teie kõrval on olnud selline inimene. Külastage surnuaeda, lahkunud inimest ei ole küll seal (vaid keha – hinge koda on seal) aga see on hea koht, kus tema peale mõelda ja kui vaja, siis ka juttu ajada, sest surnud ei ole meie jaoks täielikult kadunud, me võime astuda nendega uut moodi suhtesse, iga lõpp on millegi uue algus. Vaimutasandil saavad nad meile olla headeks teekaaslasteks. Hauale lillede toomise ja selle korrastamisega väljendame me oma austust, tänu ja armastust lahkunud hingele.

Miks on leinamine oluline?

Surelikena peame olema valmis kaotusteks, hüvastijätmisteks, valukogemusteks ja seejärel taas enese avamiseks. Seda aitab meil inimlikul tasandil teha lein. Leinamine mõjub tervendavalt ja kutsub esile muutuse, mida surma asjaolu, kõik kaduv, meilt nõuab. Maha surutud või ärahoitud lein viib inimese ajapikku üha sügavamasse depressiooni, kus kogetakse kõike tühisena, iseennast väärtusetuna ja tulevikku lootusetuna. Leinaprotsessi vältimine takistab inimese arengut. Kaotus tuleb elada lõpuni välja. Lein on meie hingetervisele elulise tähtsusega.

Surmaga kohtumine näitab meile alati seda, mida seni olime endastmõistetavaks pidanud ja sunnib meid muutuma, kas tahame seda või mitte. Lähedase inimese kaotus on suur kogemus ja on valuline lasta lahti inimesest, kes on meile palju tähendanud. Tihti vajatakse selles usalduslikku abi ka väljastpoolt.

Loo autor on Türi vallavalitsuse perede heaolu spetsialist Elli Kiviorg