Eestimaa kuningatest ehk täna ajaloos 680 aastat tagasi

Saksamaa neitsikroon 14. sajandi keskpaigast. Foto: Eesti Ajaloomuuseum

4. mail 1343 tapeti Jüriöö ülestõusu läbirääkimistel Paides neli Eesti kuningat.

Johann Renneri kroonika järgi kutsus Liivi ordumeister Burchard von Dreileben Eesti kuningad Paidesse läbirääkimistele ning nõudis alustuseks vastust küsimusele, miks harjulased sakslasi nii armutult tapnud on. Üks kuningatest vastanud, et neid "olevat nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad seda kauem enam sallida ega välja kannatada ei suutnud." Järgnevale küsimusele Padise munkade tapmise kohta olevat vastatud, et neilgi oli "küllalt süüd, ja oleks veel üks küünrapikkune sakslane, peaks seegi surema". Ordumeister kuulutas sellise mõrtsukateo, mille sarnasest maailma algusest saadik polevat kuuldud, karistuse vääriliseks ning teatas, et kuigi ta kuningaid ei puuduta ja nad vabaks jätab, ei luba ta neil ometi enne Paide ordulinnusest lahkuda, kuni ta eluga eestlastele kätte maksmast tagasi on tulnud. Ülestõusnute juhid said vihaseks ja nõudsid, et neid oma väe juurde tagasi lastaks, kuid tulutult. Kroonika järgi rääkisid eestlased salaja omavahel, et tahavad kõik need isandad surnuks lüüa, et siis ise auga surra. Järgnevalt olevat ordumeister lahkunud, käskides Järva foogtil külaliste eest hästi hoolt kanda. Üks eestlastest proovinud tappa foogti, kelle kaitseks hüppas ette tema poiss, saades haavata. Kroonika jätkab: "Seepärast haarasid isandad sõjariistad ja raiusid kõik need eestlased, kuningad ja sõjasulased, tükkideks.“

Nagu kroonikate puhul ikka, soovitab Eesti ajaloomuuseum neid võtta allikakriitiliselt ning toodud tõekspidamised on argumenteeritavad, kuid see on üks versioon toimunust.