Nõukaaja alguse laulupeod olid pealt punased, aga seest sinimustvalged

Tiiu Saaristi nõukogude aja alguskümnendite Järvamaa laulupidusid kajastav koguteos on nimme tehtud punaste kaantega. Nii oli see pidudegagi: kaaned punased, sisu sinimustvalge. Foto: Maarit Nõmm

Kui koduloolane Tiiu Saarist hakkas Järvamaa laulupidude ajaloost uut raamatut koostama, kohtas ta materjali otsides koguni sellist suhtumist, et mis sellest ajast ikka meenutada. Kui küsida, miks, siis vastuse selleks annab juba raamatu pealkiri «Järvamaa laulupeod aastatel 1945–1969».

See on järg eelmisel kevadel ilmunud teosele. Kui esialgu tundus autorile, et infot raamatuks napib, tuli lõpuks välja praakida pool kogutud materjalist, et maht piirduks poole tuhande leheküljega.

Kõne all olev periood oli Eestile väga keeruline: sõja lõpp, uuel ideoloogial põhinev riigikord, represseerimised. Ka Järvamaa rahvakultuuripeod, mis toimusid hoolimata rasketest aegadest igal aastal, said endale uue, punase vormi. Selle varjus aeti Tiiu Saaristi selgitusel visalt ikka ka Eesti asja nii, et kohustuslike punalaulude järel lubati esitada neidki, mis on laulupeolistele siiani armsad.