Piiritaguseid sõprussuhteid tuleb hoida

Eesti iseseisvumise aegadel oli ülioluline, et igal linnal ja vallal oleks oma sõprusomavalitsus kusagil piiri taga. See oli eestlastele võimalus piiluda pikalt ees olnud raudse eesriide taha ning võtta malli, kuidas Eesti eluga edasi minna. Nüüd, kus haldusreform on omavalitsusi jõudsalt liitnud, pole ammuste arvukate sõprussuhetega enam suurt midagi peale hakata ja paljudes omavalitsustes on sidemed katkenud. Järva-Jaani kogukond otsis hiljuti aga vanad sõbrad-tuttavad Soomest üles ning käis neil külas.

Järva-Jaani kogukonna eestvedaja ja sõprussuhete koordinaator Silva Kärner meenutas, et Järva-Jaani keskkool eesotsas direktor Eduard Elbrechtiga hakkas looma 1989. aastal sõprussidemed Kälviän-Ullavan Yläaste kooliga, kelle tollane direktor oli Vesa-Matti Niskanen.

Niskanen valis võimalike koolide nimekirjast Järva-Jaani kooli lootuses, et saksapärast nime kandva direktoriga saab ehk kõnelda saksa keeles. "Aga suur oli tema üllatus, kui direktor vastas talle soome keeles," sõnas Kärner.

1989. aasta sügisel käis Soomest väike delegatsioon Eestis ja mais 1990 käis esimene koolidelegatsioon Kälviäs, kuid sellega oli kaasas ka tollane Järva-Jaani kolhoosi esimees Arvi Kallakmaa. "Kõik toimus Eesti taasiseseisvumise ajal ning probleeme oli mitmeid, kuid ometi tekkis kooli juhtdelegatsioonil ja kolhoosi esindajal mõte, et sõprussuhteid tuleks laiendada valla tasandil," selgitas Kärner.

Kälviä valla esimene ametlik delegatsioon käis Järva-Jaanis 1990. aasta sügisel ja kutsujaks oli tollane Järva-Jaani kolhoos. Delegatsiooni kuulusid Kälviä vallavanem Unto Kallinen ja volikogu esimees Kauko Ojala abikaasadega, vallavalitsuse esimees Antti Tikkanen, koolidirektor Vesa-Matti Niskanen ja hariduskomisjoni esimees Erkki Koivukangas.

Silva Kärner märkis, et selle kohtumise ajal sõlmiti eelleping sõprussuhete kujundamiseks valla ja koolide vahel. "Toonane omavalitsuste süsteem oli ümberkujundamisel ning eestlased nägid, et Soome sõprusvalla kogemused aitaks kaasa parema süsteemi loomisele tulevases Järva-Jaani vallas," sõnas ta.

5. augustil 1991 sõlmitigi sõprussuhete leping kahe valla vahel, mille põhisuundadeks olid kultuuri, spordi-ja noorsootöö ning majandusliku tegevuse arendamine. Kõikides suundades oli lisana välja toodud veel alapunkte, mida oli võimalik igal aastal täiendada.

Kärner märkis, et nii kestsid vastastikused külaskäigud pikki aastaid: paarisaastatel käisid kälviälased Eestis ja paaritutel aastatel järvajaanilased Kälviäs. "Kuna esimeste kohtumiste ajal majutati külalisi peredes, kujunesid edukalt ka peredevahelised suhted. Õpilaste külaskäigud toimusid koolidevahelise kokkuleppe alusel," selgitas ta.

Silva ja Tuve Kärner olid kõikide nende külastuste andmekogujad ja külastuskavade juhid. "Meie pere vanem poeg Üllar käis kooli grupiga Kälviä-Ullavan yläaste kooli 1991. aasta talvel ja meil õnnestus esmakordselt Soome sõita kultuuri- ja valladelegatsiooni koosseisus 1993. aastal – seega juba 30 aastat tagasi," meenutas Tuve Kärner.

Edaspidi vahetati kultuurikollektiive, kes said esinemisvõimalusi, õpiti soome keelt ja kultuuri Kesk-Pohjanmaa opistos ning soomlasedki asusid õppima eesti keelt. "Oma kummalisel moel kujunes nii välja suisa eesti-kälviä segakeel," rääkis Tuve Kärner.

Sellest ajast on paljugi muutunud nii Eestis kui Kälviä kandis. "Meie siin oleme liitunud suureks Järva vallaks, nemad seal suureks Kokkola linnaks," täpsustas Kärner. "Ometi on sidemed sealsete elanikega jäänud ja meenutada on nii mõndagi põnevat."

Suur osa juhtumistest, mis 20 aasta jooksul toimus, on Kärneri sõnul mahtunud Tapani Hankaniemi toimetatud raamatusse „Ystävyyden Sillalla – Sõpruse sillal“. Selles kakskeelses raamatus on paljude inimeste mälestused kirjas. Raamatu esitlus toimus 2011. aasta juulis, kui Järva-Jaanis oli valmis saanud sild üle Orina (meierei) allika. Sellest tulenevalt anti ka sellele sillale Sõpruse silla nimi.

Tuve Kärner märkis, et ametlikud sõprussuhted toimisid veel järgneva seitsme aasta jooksul – viimane ametlik kultuuridelegatsioon käis Kälviäs ja Kokkolas 2017 ning Järva-Jaanis 2018. aasta juunis. "Koolidevahelised sidemed kestavad omasoodu edasi nüüd juba Lucia Hagmani kooliga. Veel paar aastat tagasi käisid õpilased Kälviäs, kuid vahetunud on nii koolijuhid kui ka koole siduvad teemad ning suhtlemine ajas muutunud. Sõit 600 kilomeetri taha on pikk ja kulukas ettevõtmine mõlemale poolele," tõdes Kärner.

Tuve Kärner ütles, et aprilli viimasel nädalal otsustas grupp järvajaanilasi, kes omavad sidemeid tänini nendega, kelle juures on ööbitud ja keda võõrustatud, sõita Kokkolasse ja Kälviässe, et mälestada neid, kes kunagi alustasid sõprussuhete loomisega Kälviä poolelt ning kohtuda vanade sõpradega. "Käisime haudadel süütamas küünlaid, meenutasime praeguse Kokkola linnavalitsusese nõuniku Tapan Hankaniemi juures ühiseid aegu ning  kohtusime endiste kultuurisuhete arendajatega. Ühises vestlusringis jätkus juttu kauemaks," sõnas ta.

Kokkola rannas tutvusid eestlased veel jäätunud Põhjamere vaatega ning tagasiteel külastasid Vaasa ja Pori linna.