/nginx/o/2020/02/06/12918891t1ha8ed.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/05/07/15304268t1h1e4d.jpg)
Pühapäeva hommikul lõppes reedel Vabariigi Valitsuse otsusega välja kuulutatud lisaõppekogunemine Okas ja õppusel osalejad läksid koju.
Lõppes lisaõppekogunemine Okas
„Kaitseliitlased Viljandist Võruni näitasid lõppeval nädalavahetusel seda, milline peab Kaitseliit olema – organisatsioon, mille liikmed tulevad välja siis kui on vaja Eestit kaitsta või selle jaoks harjutada,“ ütles Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi. „Oleme täpselt nii tugevad kui on meie liikmete aktiivsus ja Lõuna maakaitseringkonna võitlejad tõstsid lisaõppekogunemistel osaluse lati kõrgele. Loodan, et see on eeskujuks kõigile teistele kaitseliitlastele.“
Lõppenud lisaõppekogunemine keskendus Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna üksuste valmisoleku kontrollile ja väljaõppele. Selle käigus harjutasid õppusel osalenud maakaitseväelased väikeüksustena varitsuste püstitamist ja läbiviimist, kontroll-läbilaskepunkti rajamist ja nendega kaasnevaid tegevusi. Õppuse raames õppisid kaitseliitlased paremini tundma ka oma vastutusala, et olla valmis vajadusel kiirelt ja edukalt täitma sõjalisi ülesandeid.
Kaitseväe juhataja ettepanekul kutsuti reedel, 5. mail lisaõppekogunemisele Okas 23-2 kuni 607 Kaitseliidu Lõuna maakaitseringkonna Tartu, Põlva, Sakala, Võrumaa ja Valgamaa maleva koosseisus maakaitse üksustesse kuuluvat reservväelasest kaitseliitlast. Lisaks kaasati õppuse korraldamisse toetavate tegevuste raames kuni 300 kaitseliitlast.
Lisaõppekogunemisel Okas kontrollivad kaitsevägi ja Kaitseliit lahinguvalmidust, aga samuti on see kogu riigikaitse käsuahela testimine Vabariigi Valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Käesoleva lisaõppekogunemise käigus harjutati maakaitsestruktuuri kuuluvate väikeüksuste poolt sõjaaja ülesannete täitmist.
Lisaõppekogunemine on harjutava iseloomuga ja vahetu julgeolekuoht Eestile puudub.
Kaitseväe ja Kaitseliidu ülesanne on tagada, et riik oleks valmis kõikideks olukordadeks. Kaitsevägi ja Kaitseliit peavad olema valmis Eestit kaitsma ning seda õppustel harjutama. Julgeolek ei teki iseenesest ja seetõttu peab Eesti korraldama ka rahuajal regulaarselt õppuseid, et säilitada ja tõsta reservstruktuuri kiirreageerimise võimet.
Kaitsevägi kutsub regulaarselt reservväelasi pika, 120-päevase, etteteatamisega suurematele ja väiksematele õppekogunemistele nagu Siil ja Kevadtorm.