Erioperatsioonide väejuhatus sai 15-aastaseks

Foto: Kaitsevägi

Erioperatsioonide väejuhatus sai 8. mail 15-aastaseks. Aastapäeva tähistati väeosas piduliku rivistuse ja koosviibimisega.

„Väejuhatuse 15 aasta jooksul oleme palju arenenud ja me oleme tänaseks võrdväärsed partnerid kõigile NATO erivägede üksustele,“ ütles erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Margus Kuul. „Ma tänan kõiki, kes on 15 aasta jooksul andnud panuse Eesti erivägede võime arendusse.“

Erioperatsioonide väejuhatuse (EOVJ) sünniks loetakse 2008. aasta 8. maid, kui kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots andis välja käskkirja nr 136 „Estsof rühma moodustamine“. Alates 1. augustist 2014 on kaitseväe erioperatsioonide üksuse nimetus erioperatsioonide väejuhatus.

Erioperatsioonide väejuhatus on teeninud üksusena välisoperatsioonidel Afganistanis (2012-2014) ja Malis (2020-2022). Lisaks teeb väejuhatus igapäevaselt koostööd mitmete riikide eriüksustega.

Erioperatsioonide väejuhatuse tegevväelasest operaatoriks saab kandideerida läbi kolm korda aastas korraldatava „Valiku“. „Valik“ on kuuepäevane valikuprotsess, mille jooksul pannakse kandidaadid proovile nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Alates 2021. aastast õpetab erioperatsioonide väejuhatus välja ka ajateenijaid, kes määratakse teenistuse lõpus erioperatsioonide väejuhatuse reservüksustesse. Ajateenistus erioperatsioonide väejuhatuses kestab alates 2023. aastast 11 kuud.

Erioperatsioonide väejuhatusel on strateegiline osa Eesti iseseisvas kaitsevõimes. Väejuhatuse peamine ülesanne on arendada tavatu sõjapidamise võimet. Lisaks kuuluvad üksuse ülesannete hulka eriluure ja seire, sõjaline toetus ning suunatud rünnak. Erioperatsioonide väejuhatus allub vahetult kaitseväe juhatajale.