Kindlustus võib küll tunduda üleliigse kohustusena, kuid sellega kaasas käiv turvatunne tõstab märkimisväärselt inimese elukvaliteeti. „Lisaks kodukindlustusele, mis kaitseb eluaset õnnetusjuhtumite või varguste eest, on võimalik sõlmida ka laenumaksekindlustus, mis tuleb abiks töövõime või ametikoha kaotuse korral. On oluline leida just enda olukorras sobivaim kindlustuskaitse, et oleksime piisavalt, kuid mitte ka ülearu kindlustatud,” ütles Voomets. Kui eluaseme kindlustamine on rohkem levinud, siis elukindlustuse peale ei taheta väga mõelda. „Elukindlustus annab turvatunde, et ülalpidaja kaotuse ja töövõimetuse korral on perel võimalik katta igapäevaseid kulutusi. See on eriti vajalik, kuna uuringu kohaselt arvab ligi veerand Eesti elanikest, et nad ei suudaks üksi finantsiliselt toime tulla. Ebakindlus on seejuures rohkem levinud naiste, väiksema sissetulekuga inimeste ja töötute seas,” lisas ta.
Vastutustundlik laenamine tagab kontrolli oma rahaasjade üle
Üsna suureks probleemiks on ka nn laenulõks või enda lõhki laenamine. Koguni 18% Eesti elanikest hindab leibkonna laenusummat suuremaks, kui suudetakse hallata. Võrdluseks oli Rootsis vastav näitaja kolm korda madalam, mille põhjuseks on eelkõige Baltimaade elanike sagedasem kiirlaenu kasutamine. „Inimese laenukohustused ei tohiks ületada 30–50% igakuisest sissetulekust. Kui laenutaotlusele tuleb eitav vastus, siis tuleks küsida põhjendust ja paluda soovitusi edaspidiseks ning hätta sattumise korral tuleks pöörduda koheselt laenuandja poole, et otsida koos lahendusi,” sõnas Voomets.
Pensioniks tuleks valmistuda varakult