Majanduse aeglase taastumise korral võib pankades tõusta halbade laenude tase

Suurima osa kodumajapidamiste laenudest moodustavad kodulaenud. Foto: Arvo Meeks

Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaate kohaselt on vaatamata majanduskeskkonna halvenemisele ettevõtete ja inimeste laenumaksevõime püsinud seni hea ning viivislaenude tase on madal. Kui aga Eesti majanduskasv jääb kiratsema, võib tekkida probleeme laenude tagasimaksmisega ja halbade laenude osakaal pankades võib kasvada.

Ettevõtted on kõrgemate intressimaksetega seni hästi hakkama saanud tänu varasemate aastate tugevatele kasumitele ja inimesed on toime tulnud tänu madalale tööpuudusele. Erinevalt varasematest majanduslangustest on aga seekord oht, et majanduskasvu taastumine jääb viibima. Edasine kasv sõltub Eesti majanduse konkurentsivõimest, mis võib olla nõrgenenud, sest energiakriisi ja sõja majandusliku mõju tõttu on mitmete tootmissisendite kättesaadavus halvenenud ja nende hinnad kallinenud.

Samas saavad pangad keskpanga hinnangul vajadusel hakkama ka suuremate laenukahjumitega, kui halbade laenude tase peaks tõusma hakkama. Pankadel on suured kapitalipuhvrid ja nende tegevust toetab ka hea kasumlikkus. Eesti Panga hinnangul on kapitalinõuded pankadele piisavad ja praeguses keskkonnas pole vaja astuda täiendavaid samme Eesti finantssektori stabiilsuse tagamiseks.

Majandusaktiivsuse vähenemine suurendab pankade jaoks ka kinnisvarasektoriga seotud riske. Kinnisvarafirmadele antud pangalaenud ja eluasemelaenud on viimastel aastatel hoogsalt kasvanud ning nende osakaal pankade laenuportfellis on tõusnud üle 60%. Intressitõusud mõjutavad kinnisvarafirmade rahalist seisu teiste valdkondadega võrreldes rohkem, kuna selles sektoris on laenurahal suurem roll tegevuse rahastamisel. Majandusolude halvenemine muudab osa laenuvõtjaid haavatavamaks ka seetõttu, et üha suurem hulk uutest eluasemelaenudest on võetud nii, et sissetulekutega võrreldes on inimeste laenumaksekoormus kõrgem.

Eesti pankade tegevuse rahastamisel on hoiuste kõrval kasvanud muude rahastusallikate tähtsus. Hoiuste kasv on aeglustunud ja kui pangad soovivad laenuportfelli suurendada, siis on rahastuses senisest suurem roll emapankadelt saadavatel laenudel ja pankade endi poolt väljaantavatel võlakirjadel. Pankade rahastuse hinda ja kättesaadavust mõjutab üha rohkem see, kui riskantseks hinnatakse finantsturgudel Eesti riiki ja pankasid. Samuti mängib rolli olukord rahvusvahelistel finantsturgudel laenamise hetkel. Lisaks mõjutab pankade rahastust Rootsi emapankade finantsseis ning olukord Rootsi kinnisvaraturul ja majanduses tervikuna. Pankade rahastusallikana kasutatakse rohkem ka veebipõhiseid platvorme, millega kaasatakse hoiuseid teiste Euroopa Liidu riikide elanikelt.

Eesti Panga hinnangul tasub maksumuudatuste plaanimisel arvestada seda, kuidas see võib mõjutada finantssektori toimimist ja majanduse rahastamist. Pankade finantsilisest tugevusest sõltub majanduse rahastamise stabiilsus. Eelkõige tuleb see esile majanduskriisis, kus pangad võivad saada suuri laenukahjumeid. Kui pankadel on varem kogunud piisavalt kapitalipuhvreid, suudavad nad kriisis tekkinud kahjumid katta puhvrite arvelt ning jätkata ka raskel ajal laenude andmist. Seetõttu soovitab keskpank lähtuda pankade maksustamisel sellest, et pankadel oleks huvi panna heade aegade suuremad kasumid tallele ja mitte suunata kogu kasumit omanikele dividendide maksmiseks. Lisaks on majanduse tasakaalustatud arengu seisukohast kasulik, kui ettevõtete maksustamine on võimalikult ühetaoline. Eesti Panga hinnangul on samuti oluline, et koos intressitõusudega suureneksid ka pankade makstavad hoiuste intressimäärad.