Nipernaadidena niisama istudes me rahvastiku kadu ei peata

Mihkel Servinski Foto: Elmo Riig

• Soovimatuid lapsi sünnib Eestis tänapäeval väga harva
• Alustada tuleks nügimismeetmetega
• Naised on hõivatud õpingute või tööga ega soovi seepärast lapsi saada

Riigi rahanduse korrastuse puhul öeldakse eelkõige seda, et maksude tõstmiseta pole see võimalik. Kui mina räägin eesti rahvastiku teemal, siis pean ütlema, et naiste soovita rohkem lapsi sünnitada pole võimalik rahvastiku arengut tasakaalustada.

Riigi rahanduse korrastuse all mõeldakse eelkõige riigieelarve tasakaalu viimist. Maksude tõstmist põhjendatakse suuresti vajadusega suurendada julgeolekukulutusi. Rahvastiku tasakaalu all mõtlen mina peamiselt rahvastiku kadu peatavat sündimust.

Loomulikult on riigi rahanduse korrastuseks tarvis teha rohkem kui makse tõsta ja taastetasemel sündimuseks ei piisa ainult naiste soovist lapsi saada.

Julgeoleku suurendamisse investeerida on praeguses maailmas väga oluline. Aga kui lapsed ei sünni, siis 30 aasta pärast on märgatavalt vähem neid, kes julgeoleku suurendamiseks varutud tehnikat ja moona kasutada võiksid.

Edasi vaid sündimusest, aga veel enne tähelepanek, et riigi rahanduse probleemid on praegu eelistusena valitsuse laual, aga rahvastiku arengu probleemid laua all.

Statistikaameti andmetel sündis Eestis 2022. aastal 11 588 last. Aegrida algab aastast 1919 ja selles pole teist aastat, mil sünde oleks olnud vähem kui 12 000. Aasta 2023 esimesed kuud on näidanud, et oodata võib uut «rekordit». Kolme esimese kuuga sündis Eestis 157 last vähem kui eelmise aasta samal ajal. Kui nii väike sündide arv pole probleem, siis mis on?

Soovimatuid lapsi sünnib Eestis tänapäeval väga harva. Järelikult kui lapsi sünnib vähe, on soov lapsi saada väike. Teine võimalus on ka: soov on, aga takistused selle täitumise teel on nii suured, et seda pole lihtsalt võimalik ellu viia.

Kui suur on Eesti naiste soov lapsi saada, sellele riiklik statistika vastust ei anna. Teemat pole peetud oluliseks, sest üldiselt ollakse veendunud, et Eesti naiste soov lapsi saada on küllaldane.

Pere sihtkapitali sihtasutuse korraldatud küsitlused annavad põhjuse püstitada hüpoteesi, et Eesti naiste soovist lapsi saada jääb rahvastiku kao peatamiseks siiski väheks. See tähendab, et taastetasemel sündimuse saavutamist segavate probleemide hulka tuleb lisada ka vähene soov lapsi saada, ja probleemiga tuleb tegelema hakata.

Alustada tuleks soovi süsteemsest mõõtmisest ja selle suurendamiseks nügimismeetmete kavandamisest. Loomulikult jääb naistele vääramatu õigus otsustada, kas sünnitada või mitte, ja kui sünnitada, siis mitu last. Milliseid nügimismeetmeid kasutada, selle jätan hea meelega asjaomase valdkonna spetsialistide otsustada.

Kahjuks peab ütlema, et ka sünnitamissoovi mittetäitumise põhjusi pole Eestis süsteemselt uuritud ning uuringud, mis on tehtud, pole viinud konkreetsete tegevusteni takistuste kõrvaldamiseks. Tegelikult puudub Eestis üldse dokument, mis sõnastaks Eesti rahvastiku arengu probleeme ja kavandaks tegevusi probleemide lahendamiseks. Dokument rahvastiku arengu eesmärgi sõnastusega on olemas – see on Eesti Vabariigi põhiseadus.

Pere sihtkapitali tellitud küsitluste põhjal sõnastan mõne probleemi, mis minu hinnangul takistavad oluliselt suurema sündimuse saavutamist.

43 protsenti küsitluses «Naised, emad ja suhted» osalenud naistest hindas Eesti peamiseks probleemiks vaenulikkust ja lõhestatust ühiskonnas. Ühiskond, kus on palju vaenulikkust, pole laste sünniks soodus.

Kõige tähtsamaks põhjuseks, miks järgmise kolme aasta jooksul last mitte saada, märkisid naised, et nad on hõivatud muude oluliste tegevustega, näiteks õpingute või tööga. Töö ja pereelu ühildamiseks paremate tingimuste loomine võib aidata naist otsustada last saada.

Soovimatute laste sündi oskavad noored tänapäeval edukalt vältida, aga kas nad oskavad ja peavad vajalikuks luua peret, mis oleks õnnelik ja kuhu lapsi oodatakse? Ehk peaks ka seda oskust noortele õpetama?

Lõpetuseks mõte Eesti Vabariigi presidendilt Alar Kariselt: «Kui tahame end tõelikult aidata, nagu Tammsaare kirjutas, peame kasvatama sisemist veendumust, et meie ainuke õige pääsetee on truuduses oma maa, oma rahva, oma keele, oma kultuuri, oma omapära vastu. /…/ Ja kui me nipernaadidena istume ja vaatame, kuidas päike loojub, siis päike loojub ning meie maanteid ja raudteid ei ehita.»

Ja rahvastiku kadu jätkub. Seega nügigem taktitundeliselt ja hoolivalt, toetagem ja peatagem oma rahva arvu kahanemine!