Pere sihtkapitali sihtasutuse korraldatud küsitlused annavad põhjuse püstitada hüpoteesi, et Eesti naiste soovist lapsi saada jääb rahvastiku kao peatamiseks siiski väheks. See tähendab, et taastetasemel sündimuse saavutamist segavate probleemide hulka tuleb lisada ka vähene soov lapsi saada, ja probleemiga tuleb tegelema hakata.
Alustada tuleks soovi süsteemsest mõõtmisest ja selle suurendamiseks nügimismeetmete kavandamisest. Loomulikult jääb naistele vääramatu õigus otsustada, kas sünnitada või mitte, ja kui sünnitada, siis mitu last. Milliseid nügimismeetmeid kasutada, selle jätan hea meelega asjaomase valdkonna spetsialistide otsustada.
Kahjuks peab ütlema, et ka sünnitamissoovi mittetäitumise põhjusi pole Eestis süsteemselt uuritud ning uuringud, mis on tehtud, pole viinud konkreetsete tegevusteni takistuste kõrvaldamiseks. Tegelikult puudub Eestis üldse dokument, mis sõnastaks Eesti rahvastiku arengu probleeme ja kavandaks tegevusi probleemide lahendamiseks. Dokument rahvastiku arengu eesmärgi sõnastusega on olemas – see on Eesti Vabariigi põhiseadus.
Pere sihtkapitali tellitud küsitluste põhjal sõnastan mõne probleemi, mis minu hinnangul takistavad oluliselt suurema sündimuse saavutamist.
43 protsenti küsitluses «Naised, emad ja suhted» osalenud naistest hindas Eesti peamiseks probleemiks vaenulikkust ja lõhestatust ühiskonnas. Ühiskond, kus on palju vaenulikkust, pole laste sünniks soodus.
Kõige tähtsamaks põhjuseks, miks järgmise kolme aasta jooksul last mitte saada, märkisid naised, et nad on hõivatud muude oluliste tegevustega, näiteks õpingute või tööga. Töö ja pereelu ühildamiseks paremate tingimuste loomine võib aidata naist otsustada last saada.