Ajaloolised kaisukarud kolivad suveks Wittensteini tegevusmuuseumi

Kaisukarud. Pilt on illustratiivne. Foto: Järvamaa keskraamatukogu/Facebook

​13. mail algusega kell 12 avatakse Wittensteini tegevusmuuseumis Paides näitus „Kaisukarud Heli Männi erakogust“. Väljapanekus eksponeeritud sajad mõmmikud annavad ülevaate mänguasjade arenguloost viimase saja aasta jooksul. Näituse avamisel järgneb mänguasja valmistamise töötuba.

Mängukarude ajalugu ulatub tagasi 19. sajandi lõppu, mil Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtted tegid naturaalset nahast või riidest mänguloomi sh karusid. Nagu karud metsas, seisid mängukarud neljal käpal, mõnikord olid käppade all rattad. Inglisekeelses maailmas on kaisukaru nimi Teddy-bear ja see on otseselt seotud kaisukaru sünnilooga. Vajadus kaisukaru taolise mänguasja järele oli olemas, sest ta tuli ilmale korraga mõlemal pool Atlandi ookeani, Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal.

1902. aastal läks tollane Ameerika Ühendriikide president Theodore (Teddy) Roosevelt Mississippi osariigis jahile. Tema abilistel oli õnnestunud kinni püüda suur must karu, kelle lõid uimaseks ja sidusid puu külge, et president saaks looma hõlpsasti maha lasta. Roosevelt keeldus sellisest ebasportlikust teost ja karu jäi ellu. Vahejuhtumist ilmus Washington Postis artikkel, mida illustreeris Clifford Berrymani karikatuur keelavalt käe tõstnud presidendist ja karust, kellest oli pildil saanud nunnu karupoeg. Lugu läks miljonite ameeriklaste südamesse ning seda oskas osavalt ära kasutada New Yorgi poepidaja Morris Michtom, ke müüs muu kauba hulgas oma naise Rose´i õmmeldud pehmeid mänguloomi. Michtom pani poeaknale Rose´i tehtud karvase mängukaru ning selle juurde sildi „Teddyś Bear“ – legendi järgi olevat ta saanud selleks loa presidendilt endalt. Kõik Michttomi karud osteti silmapilkselt ära ja karuhullus Ameerikas oli alanud. Selle harjal asutas Michtom Ameerika Ühendriikide esimese kaisukarusid tootva firma Ideal Novelty and Toy Company ning president Roosevelt sai endale maskoti, kellel oli suur roll tema ametisse tagasivalimisel 1905. aastal.

Seega võime käesoleva näitusega tähistada ka kaisukaru 121 sünnipäeva.

Eestis tehti mängukarusid kodudes oma kuulsate eeskujude järgi, vastavalt sellele, millised olid tegija oskused või materjal. Toredad karvased karud sai teha lambanahast, sisuks vill, laastud või hoopis ajalehepaber. Eesti esimesel omariiklusperioodil avaldati karude lõikeid ka naisteajakirjades.

Näitusel eksponeeritud karude kollektsiooni omanik on kunstnik ja õpetaja Heli Mänd. Mänguasjade kollektsioneerimisega alustas ta 2000. aastal. Oma rikkaliku kollektsiooni põhjal on ta koostanud arvukalt näituseid. Praegune näitus on alates 2000. aastast 155.

Käesoleval näitusel on eksponeeritud umbes 300 erinevat karu. Miks karud? Eelmisel aastal möödus 120 aastat Teddy Beari mängukaru sünnist. Vanimad karud näitusel on lambanahksed mõmmid I Eesti Vabariigi ajast. Haruldasemad on Saksamaalt või Inglismaalt pärit kaisukarud. Koguja lemmikuks on lapsepõlvest pärit plüüskattega kaisukarud ja tantsivad karud. Suurem osa väljapanekust on 70 – 80ndatel NSVL toodetud või välismaised mõmmikud, aga leidub ka päris kaasaegseid. Seega pakub väljapanek vaatamist ja äratundmisrõõmu erinevas eas vaatajatele. Sissepääs näituse avamisele vaba . Näitus jääb avatuks kuni 3. septembrini. Külastamisvõimalus on muuseumi lahtiolekuaegadel K-P kell 10.00-18.00. Teistel aegadel eelneval kokkuleppel.