Ajaloolised kaisukarud kolisid suveks Wittensteini tegevusmuuseumi

Täna avati Wittensteini tegevusmuuseumis Paides näitus „Kaisukarud Heli Männi erakogust“. Väljapanekus eksponeeritud sajad mõmmikud annavad ülevaate mänguasjade arenguloost viimase saja aasta jooksul. Näituse avamisel järgnes mänguasja valmistamise töötuba.

Mängukarude ajalugu ulatub tagasi 19. sajandi lõppu, mil Prantsusmaa ja Saksamaa ettevõtted tegid naturaalset nahast või riidest mänguloomi sh karusid. Nagu karud metsas, seisid mängukarud neljal käpal, mõnikord olid käppade all rattad. Inglisekeelses maailmas on kaisukaru nimi Teddy-bear ja see on otseselt seotud kaisukaru sünnilooga. Vajadus kaisukaru taolise mänguasja järele oli olemas, sest ta tuli ilmale korraga mõlemal pool Atlandi ookeani, Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal.

1902. aastal läks tollane Ameerika Ühendriikide president Theodore (Teddy) Roosevelt Mississippi osariigis jahile. Tema abilistel oli õnnestunud kinni püüda suur must karu, kelle lõid uimaseks ja sidusid puu külge, et president saaks looma hõlpsasti maha lasta. Roosevelt keeldus sellisest ebasportlikust teost ja karu jäi ellu. Vahejuhtumist ilmus Washington Postis artikkel, mida illustreeris Clifford Berrymani karikatuur keelavalt käe tõstnud presidendist ja karust, kellest oli pildil saanud nunnu karupoeg. Lugu läks miljonite ameeriklaste südamesse ning seda oskas osavalt ära kasutada New Yorgi poepidaja Morris Michtom, ke müüs muu kauba hulgas oma naise Rose´i õmmeldud pehmeid mänguloomi. Michtom pani poeaknale Rose´i tehtud karvase mängukaru ning selle juurde sildi „Teddyś Bear“ – legendi järgi olevat ta saanud selleks loa presidendilt endalt. Kõik Michttomi karud osteti silmapilkselt ära ja karuhullus Ameerikas oli alanud. Selle harjal asutas Michtom Ameerika Ühendriikide esimese kaisukarusid tootva firma Ideal Novelty and Toy Company ning president Roosevelt sai endale maskoti, kellel oli suur roll tema ametisse tagasivalimisel 1905. aastal.