/nginx/o/2016/02/01/4956973t1h1478.jpg)
/nginx/o/2012/03/16/1014952t1h2ff7.jpg)
Türilane Madle Serglov võttis töölt puhkuse, jättis tütre vanaema hoolde ja sõitis maailma avastama. Kaugetel maadel nähtu ja kogetu nakatas teda reisipisikuga.
Spartalik seljakotireis sobib seiklejaile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta 28. jaanuaril Eestist lahkunud ja 39 päeva hiljem, märtsi alguses tagasi kodumaale jõudnud Madle ütleb, et mõttes plaanib ta juba uut reisi. «Kui teil on võimalus reisida, siis minge!» julgustab ta õhinal.
Madle suur seiklus sai alguse sõprade tehtud ahvatlevast pakkumisest. Reisiseltskonda kuulus peale Madle veel neli inimest, kel kõigil oli reisimisest üks arusaam: ei mingit turismibüroode nuumamist, giidide sabas lonkimist ega kohustuslikke huviväärsusi. Kui reisida, siis omal käel!
Pariisist alanud lend viis reisisellid esmalt Malaisiasse, seejärel peatusid nad pikemalt Kambodžas, põikasid maakera kuklapoolel asuvasse Austraaliasse, sealt viis teekond nad Taisse ja Londoni kaudu tagasi Eestisse.