Algas kaitseväe õppus Kevadtorm 2023

Õppus Kevadtorm sai alguse kaitseväe üksuste formeerimisega. Foto: Kaitsevägi

Õppus Kevadtorm sai alguse kaitseväe üksuste formeerimisega, peale mida suundutakse maastikule oma esmastele paiknemisaladele ja alustatakse koostegevusõppega.

„Eesti kaitsmiseks on meile väga oluline kodumaastiku tundmine ning just seda me koos liitlastega õppuse käigus harjutame,“ ütles Kevadtorm 2023 eest vastutav planeerimisohvitser kolonelleitnant Feliks Roodvee. „Täna alustasid üksused formeerumist ning seejärel liiguvad nad maastikule. Ootused õppusele on kõrged ning meil on olemas kõik eeldused, et Kevadtormi eesmärgid saaksid täidetud.“

Tänavu on üheks hinnatavaks üksuseks Kalevi jalaväepataljon. „Kalevi jalaväepataljoni formeerimine algas küll juba eelmisel nädalal, kui põhirõhk oli juhtivkoosseisul ja staabil,“ ütles Kevadtorm 23 hinnatava pataljoni ülem major Argo Sibul. „Praeguseks oleme teinud läbi algsed treeningud, käinud läbi õppuse alad ning valmistanud ette oma plaane selleks nädalaks. Lähipäevil käime läbi värskendusõppe nagu laskmised, välioskused ja seejärel anname esmased lahingukäsud ning liigume lahingualadele.“

Õppusest Kevadtorm võtavad osa nii maaväe, õhuväe kui mereväe üksused, kaasatud on diviisi staap, 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus kui ka teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Kevadtormil osalevad nii Eestis teenivad NATO lahingugrupi kui ka õppuste ajaks siia saabunud kaitseväelased liitlas- ja partnerriikidest. Õppuse isikkooseisu arv küünib ligi 14 000 osalejani.

15.- 26. maini kestval õppusel kontrollib kaitsevägi lahingplaanide sünkroniseeritust, juhtimistasandite vahelist koostööd ja üksuste valmisolekut lahingülesannete täitmiseks. Õppuse planeeritud tegevused toimuvad põhiliselt Põhja-Eestis.

Antud perioodil on teedel liikumas tavapärasest ka rohkem kaitseväe tehnikat ning kolonne ning õhuruumis võib näha tavapärasest rohkem lennuvahendid, mida on põhiliselt näha ja kuulda Ämari, Tallinna ning Lääne- ja Ida-Virumaa kohal, kuid ka mujal Eestis. Õppusel osalevad Saksamaa ja Ühendkuningriigi hävitajad, Poola ründelennukid, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide kopterid ning Eesti õhuväe lennukid ja kopterid.

Õppusel kasutatakse erinevaid imitatsioonivahendeid, sealhulgas paukpadruneid, õppegranaate ja valgusrakette. Rasketehnika, lennuvahendite ja imitatsioonivahendite kasutamine tekitavad tavapärasest rohkem müra. Valjud helid võivad häirida nii lapsi kui koduloomi, palub kaitsevägi hoida võimalusel õppuste piirkondades mürapelglikud loomad siseruumides ning selgitada lastele toimuva põhjust.

Kevadtorm on kaitseväe aasta suurim õppus, mille käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist, kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlasriikide sõdurid. Esmakordselt juhib õppust eelmisel aastal loodud diviis.