Kultuuri Tegu 2022 nominendid on selgunud

Rasmus Puur Foto: Pilt videost

Kultuuri Tegu 2022 nominendid on selgunud ning laureaadid kuulutatakse välja reedel Koja aastakonverentsil Haapsalus.

Eesti Kultuuri Koda valis 36 avalduse saatnud kandidaadi seast Kultuuri Tegu 2022 nominendid. Laureaatide väljakuulutamine toimub 19. mail Haapsalus Koja aastakonverentsil "Muutunud kogukondlikud kultuurimaastikud".

Eesti Kultuuri Koja liikmed selgitasid välja Kultuuri Tegu 2022 konkursile laekunud kandidaatide seast Aasta Kultuuri Tegu peaauhinna laureaadid. Nominentideks osutusid Rasmus Puur Veljo Tormise töö jätkajana, Hiiumaa kontserdisari “Kassari Klassika”, Alo Põldmäe ja Vahur Kivistiku Klaverimuuseumi püsinäitus ning Dante Alighieri „Jumaliku komöödia“ täistõlke ilmumine eesti keeles. Peeter Alliku nimelise kunstiauhinna nominentideks on maalikunstnik Hando Tamm, vitraažikunstnik Dolores Hoffmann ja mari rahvusest kunstnik ja kunstiõpetaja Zhanna Toht. Tuleviku tegija auhinna nominentideks on baleriin Sandra Iva, flöödimängija Minna Emilia Vürst ja Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi Kultuuriõhtute algataja Kätlin Kits.

Pidulik laureaatide väljakuulutamise auhinnatseremoonia toimub 19. mail Haapsalus Eesti Kultuuri Koja aastakonverentsil "Muutunud kogukondlikud kultuurimaastikud". Ettekannetega astuvad üles Maarja Vaino, Indrek Park, Mati Mandel, Mare Mätas, Valt Ernštreit, Ülle Kauksi, Pille Kaisel, Eha Jakobson ja Egge Kulbok-Lattik. Paneelides saavad sõna Veikko Luhalaid, Triino Lest, Kalle Vister ja Ülle Välimäe ning arutelusid juhivad Toomas Kiho, Ülle Juht ja Jaak Prozes. Poliitikute diskussiooni ja konverentsi päeva juhib Pille Lill.

Konverentsil keskendutakse kultuuriruumi jätkusuutlikkuse hoidmisele ja arendamisele. Fookuses on kultuurielu keskuste - rahvamajade, muuseumide, huvi- ja väikekoolide ning loomeettevõtjate kestlik areng. Kogukondlik ja ökoloogiline eluviis vajab muutunud pandeemiajärgsel kriiside ajal (sõda Ukrainas, majanduslik surutis) teadlikku tegevust ning ühisel kandepinnal ja regionaalpoliitilisel tasandil lahenduste leidmist. Kuidas mõjutavad kultuuriasutused ja koolid piirkonna arengut? Kuidas saab riik, tagades KOV-ide autonoomia ning toetada valdkonna eksistentsi ja arengut? Kes on kogukondade kultuurilise jätkusuutlikkuse alalhoidjad?