/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)
Öeldakse, et langevat tähte nähes on mõistlik midagi soovida. Eelmise neljapäeva öösel vastu reedet võis soovida oma pool tuhat korda, sest umbes nii palju kordi taevas Järvamaa kohal hetkeks sähvis.
Iseasi on muidugi, kui palju neist soovidest täide läheb, sest need polnud mitte langevad tähed, vaid Tallinna–Tartu kõrval asuval Nurmsi murulennuväljal korraldatud suur langevarjudessant – õppeoperatsioon, mille käigus harjutati Eesti kaitsmist võimalikus kriisiolukorras.
Soojast sai külm
Mina ei soovi öisel tunnil tolmusel külavaheteel sõjaväepolitsei kontrollpostidest möödudes muud, kui et oleksin võinud soojemalt riidesse panna. Päevane 20 plusskraadi on asendunud neljakraadise kargusega, nii et kohased olnuks talvemüts ja kindad, mitte suvejakk ja nokkmüts.
Aga see selleks.
«Langevarjureid on 500–550,» ütleb tulijatele teadja. «Nad puistatakse välja mitme lainena,» saan järgmiseks teada ja näha keskkooliaegseid valemeid meenutavat slaidi. Kes tuleb, millal tuleb, palju langevarjureid on – kõik kombinatsioonid on seal kirjas.
/nginx/o/2023/05/17/15327944t1he1e7.jpg)
Aga aitab teadjatest ja nende teadmistest. Kell on saanud üks öösel. Järgmise paari tunni jooksul kostab Nurmsi lennuvälja kohalt õige mitu korda madalat undavat müra. Lennukid tulevad, sellest annab märku väikeste, vilkuvate tulede lähenemine, ja siis nad lähenevad. On jälle vaikne ja pime öö. Kuniks kõik kordub.
Saanud enda kätte öövaatlusseadme, selgub, et vaikne ja pime öö tähendab tegelikult sadade ja sadade langevarjurite liuglemist maa poole. Alla heidetakse ka paarkümmend konteinerit, sest kuidas sa varustuseta ikka lahingut pead.
/nginx/o/2023/05/17/15327946t1h6767.jpg)
Kui poolakad, tšehhid ja britid on maa peal oma üksused kokku saanud, ootavad õppuse stsenaariumi järgi neid lähedal asuvas metsatukas vaenulikud jõud.
Samalaadset õppust peeti Nurmsi lennuväljal ka kaks aastat tagasi.
Avanes muljetavaldav vaatepilt
Vaatepilt avaldab muljet ka õppust kohapeal jälginud kaitseministrile Hanno Pevkurile. Tema ütlust mööda on Eestil oluline teada, et liitlased jõuavad meile kiiresti appi. «Kui vaatame öist õppust, siis liitlased alustasid ju oma lendu Poolast, olid esimesed hüpped, maandusid vahepeal Ämaris ja tõid siis uued langevarjurid taas Nurmsi kohale,» selgitab Pevkur. «See kõik peab tagama, et liitlased oskavad koos toimida, nad jõuavad siia nii kiiresti kui võimalik ja nad saavad ka meie maakaitselt tuge. Et NATO idapiir oleks turvaline ja välisuks, nagu olen selle kohta korduvalt öelnud, oleks lukus, on selline harjutus ülioluline.»
/nginx/o/2023/05/17/15327947t1ha8fc.jpg)
Poola kuuenda õhudessantbrigaadi ülem kolonel Michał Strzelecki ütleb, et nemad saavad selliste harjutustega arendada oma võimekust ja tähtis on näidata eestlastele NATO allianssi vastupidavust. «Mul on väga hea meel siin olla ja Eestit toetada,» lisab ta.
Õppuse Eesti juhtstaabi ülema kolonel Viktor Kalnitski selgitusel suureneb niimoodi koos harjutades Eesti ja kogu siinse regiooni julgeolek, sest näitab liitlaste pühendumust ja võimet kaitsta meie territooriumi mis tahes tingimustes. «Ühtlasi suurendab see Eesti kaitseväe võimet planeerida ja viia läbi ühiseid sõjalisi operatsioone koos liitlastega,» sõnab ta.
Arvesta liikluspiirangutega
Rahvusvaheline õppus «Swift Response 23» juhatas sisse mitu nädalat kestva kaitseväe õppuste perioodi, mille jooksul näeb liikluses tavapärasest rohkem kaitseväe kolonne ja esineb liikluspiiranguid.
Seda kõike on näha ka Kesk-Eestis, kus Paide ja Türi vahelist Pärnu–Rakvere maanteed läbivad viimasel ajal lõputuna näivad sõjaväemasinate kolonnid. Ikka tullakse Pärnu poolt ja minnakse Tapa poole.
Tulenevalt õppuste ajast ongi teedel liikumas tavapärasest rohkem kaitseväe kolonne, mis võivad aeglustada sujuvat liiklust.
Kaitsevägi loodab autojuhtide mõistvale suhtumisele ja palub iiklejail varuda kannatlikku meelt ning rohkem aega turvaliseks kohalejõudmiseks.
Kõik see oli seotud Ameerika Ühendriikide juhitud õppusega «Swift Response 23», kusjuures tegevused leidsid aset ühel ajal nii Eestis, Hispaanias kui ka Kreekas.
/nginx/o/2023/05/17/15327949t1hdf87.jpg)
Eestis osales õppusel ligi 1500 kaitseväelast Poolast, Ameerika Ühendriikidest, Tšehhist, Suurbritanniast, Lätist ja Eestist. Tegevustesse olid kaasatud kaitseväe üksused ning kaitseliidu Kirde, Põhja ja Lääne maakaitseringkond.
/nginx/o/2023/05/17/15327950t1h0b20.jpg)
Kirde maakaitseringkonnast korjasid õppuselt väärtuslikke koostöökogemusi Alutaguse, Järva ja Viru maleva üksus.
Kaitseliidu Kirde maakaitseringkonna ja Viru maleva pealiku kolonelleitnant Jaanus Ainsalu hinnangul on maakaitseringkonnale sellistest õppustest osavõtt väga oluline. See annab üksustele ja staabile hea võimaluse harjutada koostööd liitlastega ning paneb oskused ja teadmised proovile. «Saime siit edaspidiseks häid ja vajalikke õpikohti, mida integreerida uutesse väljaõppetegevustesse ja õppustesse,» lisas ta.
EMOgi sai tuleristsed
Peamiselt Järva- ja Lääne-Virumaal peetud õppusel «Swift Response 23» lahendati koos liitlasüksustega kaitse- ja rünnakuülesandeid. «Allüksuse koostöö ja kokkukuuluvuse mõttes on sellised õppused meile olulise väärtusega, kuna koostöö liitlastega ja pidevalt muutuv taktikaline olukord annab hea võimaluse uuteks kogemuspõhisteks praktikateks, mida hiljem aastaid rakendatakse ja omavahel meenutatakse,» selgitas Viru maleva maakaitsekompanii ülem veebel Erik Abroi.
Kui teisipäeval prooviti kannatanute vedu helikopteritega, siis neljapäeval oli harjutuses oma osa täita ka Järvamaa haigla uue kuju saanud erakorralise meditsiini osakonnal.
Viru maleva maakaitsekompanii kompaniimeedik Kaarel Targo sõnas, et täpsemalt harjutasid nad evakuatsiooniahelat, see tähendab, et tegid läbi kõikvõimalikud etapid, mis jäävad lahinguväljal haavata saanud võitleja jõudmisel lähimasse (tsiviil)haiglasse.
Esmalt tegutsesid kanderaamil oleva kannatanuga jao- ja rühmakaaslased, seejärel tuli appi kompanii meditsiiniveok, mis viis kannatanu, ringkonna taseme haavatu, üleandmispunkti. Sealt sõidutas ringkonna evakuatsioonimasin haavatu juba Järvamaa haigla erakorralise meditsiini osakonda.
/nginx/o/2023/05/17/15327945t1h3f3a.jpg)
Targo rõhutas, et mida kriitilisemas seisus kannatanu on, seda kiiremini tuleb ta saada haiglasse. «On ju lahinguväljal tihti pime ja külm, samuti tuleb arvestada vastase ohuga. Haiglates on rohkem varustust, seega haigete raviks ka paremad tingimused,» põhjendas ta.
Olgu öeldud, et Järvamaa haigla personal polnud õppusse kaasatud, kannatanud asetati haiglavoodisse ja tehti ettekanded, millega neljapäevane harjutus ka lõppes.
Kaarel Targo ütles, et harjutus andis kinnitust selle kohta, et vaatamata sellele, et nende hulgas on ka lühikese väljaõppega võitlejaid, võtsid kõik päeva esimeses pooles kuuldu teadmiseks. «Eks kontrollisime harjutusega sedagi, kuidas info ülemate vahel liigub. Loomulikult oli kitsaskohti, aga evakuatsiooniahel kokkuvõttes toimis,» lausus ta.
Eelmisel nädalal alanud õppus «Swift Response 23» läks sel nädalal tinglikult üle kaitseväe suurõppuseks «Kevadtorm 2023», millega on hõivatud 14 000 Eesti ja liitlasriikide sõdurit. Kevadine tormamine jõuab osaliselt ka Järvamaale.
Algas «Kevadtorm 2023»
Õppus «Kevadtorm 2023» algas esmaspäeval kaitseväe üksuste formeerimisega, pärast mida suundusid üksused maastikule oma esmastele paiknemisaladele ja alustasid koostegevusõpet.
Õppuse eest vastutav planeerimisohvitser kolonelleitnant Feliks Roodvee ütles, et Eesti kaitsmiseks on väga oluline tunda kodumaastikku, ja just seda saab koos liitlastega õppuse käigus ka harjutada. «Esmalt alustasid üksused formeerumist ning seejärel liiguvad maastikule. Ootused õppusele on kõrged ja meil on kõik eeldused, et eesmärke täita,» lausus ta.
Õppusest võtavad osa nii maaväe, õhuväe kui mereväe üksused, kaasatud on diviisi staap, 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaad, toetuse väejuhatus, küberväejuhatus ning teised kaitseväe ja kaitseliidu üksused.
Kohal on ka nii Eestis teenivad NATO lahingugrupi kui ka õppuste ajaks siia saabunud kaitseväelased liitlas- ja partnerriikidest.