Kaitseväelased harjutasid ettevõtetelt sõidukite sundkasutusele võtmist

Foto: Randolf Reiljan

Kaitseväe õppusel Kevadtorm 23 harjutasid logistikapataljon ja riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) Kiilis ning Järvekülas eraomanduses olevate masinate sundkasutusele võtmist.

„Kaitseväe väljaõpe toimub osade kaupa ehk pidevalt ei ole kogu üksus mobiliseeritud. Sellest tulenevalt ei ole ka otstarbekas kogu tehnikaparki soetada ja seda alalises valmisolekus hoida,“ ütles logistikapataljoni nooremstaabiohvitser leitnant Janari Bertel. „Osaliselt peame toetuma Eesti tsiviilettevõtetele. Oleme väga tänulikud nende sujuva koostöö ning vabatahtliku panuse eest riigikaitsesse.“

Tüübikoolitust tegid ettevõtted AS Herentes ja Sintravella OÜ, kelle masinad anti sundkoormise korras kaitseväe kasutusse, tüübikoolituse ajateenijatele ja reservväelastele. „Tüübikoolitus on vajalik, et saada teada, kuidas need masinad toimivad, sest ettevõtetel on kohati kaasaegsem masinapark,“ ütles logstikapataljoni vanemmehhaanik reamees Karl Lepp. „Tüübikoolituseta ei oskaks mõne uuema masinaga koha pealt minema minnagi, kui sõdur just rekkajuht pole.“

Koolituse käigus pidid kõik logistikapataljonist osalenud sõitma prooviringi ning opereerima tõstukit. „Läbiharjutust on vaja, et kaitseväelased saaksid vajadusel kasutada eraettevõtjate tehnikat, kui nende enda tehnikast jääb puudu,“ ütles ettevõtte Sintravella operatiivjuht Allan Kiviselg. „Oleme sellesse alati suhtunud positiivselt, sest riiki peab aitama. Riik oleme me ise. Majandustegevus küll sõja ajal seisma ei jää, aga aitame, et Eestis oleks majandust mida edendada.“

Herentes ja Sintravello on ühed sadadest ettevõtetest, kelle masinapark on RKIK-i poolt määratud sundkoormise nimekirja. Sundkasutust kasutab RKIK kui riigis on kehtestatud kõrgendatud kaitsevalmidus, erakorraline seisukord või sõjaseisukord. Üldise kaitsevalmiduse ajal ja tsiviilkriiside korral sundkoormist ei rakendata. Rahuajal õppuste käigus toimub sundkasutusele võtmine ettevõtetega kokkulepete teel, kattes nendele tekkinud võimalikud kulud või saamata jäänud tulu.

„Kui tekib samasugune olukord nagu täna Ukrainas, mis teha?“ arutles Herentese tegevjuht Rein Aav. „Ukraina on kõige parem õppetund, õpime kõik sellest. Peame oma riigi eest olema väljas ning kui ettevõtte vara on riigile vaja, tuleb seda anda.“

Sundkoormiseks vajalike masinate määramisega tegeleb RKIK, kes hoiab sundkoormise alla liigituvate masinate nimekirja ajakohasena, korrigeerides seda vastavalt kaitseväe vajadustele. Ühtlasi on süsteem liikunud nullbürokraatia poole. Näiteks sundkoormise alla liigituvate masinate omanikud pidid varasemalt teavitama RKIKi masina müügi ning tehnoülevaatuse mitteläbimise korral, enam pole see vajalik ning info jõuab RKIKi automaatselt.

„Me peame teadma, milliste sõidukitega hakkaks kaitsevägi logistilist tuge pakkuma,“ ütles RKIK mobilisatsiooniressursside valdkonna juht Alo Aulik. „Õppusel harjutame läbi nagu teeksime seda sõjaajal. Tuleme kohale, vaatame, mis on olukord, mis seisus on autod, mis meelsus on töötajatel ja omanikel ning võtame autod kaitseväe kasutusse.“

Kokku võib RKIK võtta sundkasutusse ligikaudu 2 600 sõidukit, kuhu kuulub läbilõige tänavatel liikuvatest sõidukitest. Näiteks traktorid, veoautod, maasturid, mootorrattad. Ainuke sõiduki liik, mida ei määrata sundkasutusse on M1 ehk tavalised sõiduautod.

15.-26. maini kestva kaitseväe õppuse Kevadtorm käigus harjutatakse sõjaliste operatsioonide planeerimist ja elluviimist, kui ka tõhustatakse koostööd Eesti ja liitlasriikide üksuste vahel. Õppusel osalevad nii tegevväelased, ajateenijad, reservväelased, kaitseliitlased kui ka liitlasriikide sõdurid. Esmakordselt juhib õppust eelmisel aastal loodud diviis.