Käru Südamekodu eakatekodu avatud uste päev tõi kokku nii sotsiaaltöötajad, kogukonnaliikmed kui lähedased

Järvamaal Türi vallas asuvas Käru Südamekodus elab igapäevaselt u 90 eakat. Positiivne energia tuleb vastu juba sõna otseses mõttes lahtisest uksest – juhataja Heili, hingehoidja Olavi Laur, hooldajad ja teised töötajad ei lase kellelgi end majas halvasti tunda, kuigi tuletavad külalistele meelde, et nad on siiski eakatekodu elanike kodus.

Käru Südamekodu majja, kus varem oli sovhoosi kontor, on loodud hubane ja remonditud eakatekodu ning juurde ehitatud ka spetsiaalselt hooldekoduks mõeldud uus osakond. Maja taga on ka kenaks kujundatud ja Tori väravatega ehitud aed, kus võimalik nii jalutada, päevitada kui taimedega tegeleda.

Päeva alustas aga hoopis võimetekohane võimlemine, mida juhendas Käru Südamekodu tegevusjuhendaja Anne Sillamaa. Maja tutvustas juhataja Heili Burmeister, Südamekodudest üle Eesti ning hooldereformist rääkis Südamekodude nõukogu liige Martin Kukk.

Hooldereform tekitas kuulajais ka kõige rohkem küsimusi. Reformi eesmärgid ja rahastusmudelid – teemad, millele on täna Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkaitseameti poolt vastused antud, said ka läbi arutatud. Kõige rohkem huvitas kohale tulnud lähedasi uus rahastusmudel – missuguseks kujuneb inimeste omaosalus ning kuidas jaguneb üldhooldusteenuse kohatasu maksumus inimese ja kohaliku omavalitsuse vahel.

Martin Kuke sõnul on väga oodatud muudatus, et hooldereformi käigus ühtlustatakse ja pannakse paika hooldekodude nn kvaliteedireeglid, nende seas hooldustöötajate miinumumarv. Kuigi see toob kaasa suure hooldustöötajate põua, siis on lootus, et ehk hakatakse ka Eestis rohkem lubama võõrtööjõudu, mida see valdkond hädasti vajab. Käru Südamekodu juhataja kinnitas omalt poolt, et Kärus on töötanud ja ka töötamas ka näiteks Ukraina sõjapõgenikke ning nende kohanemine läheb kiirelt ja ka elanikega läbisaamine on väga hea.

Samuti peatuti pikemalt koduhooldusteenusel – hooldereform loob eeldused hakata arendama ka teenuseid, mida vajavad need inimesed, kes veel saavad kodus hakkama, aga vajavad selles tuge. Inimene eelistab ka eakana ju nii kaua kui võimalik püsida oma kodus ja seetõttu on oluline, et leiaksime Eestis ka võimalused seda teenust järjest arendama hakata. Soome eeskujul võime öelda, et see teenus (näiteks päevahoiuteenus või isiklikud abistajad) on väga oodatud ja vajalik.