«Ei, me ei pane uksi kinni ega tee lõpumüüki. Me pole läinud pankrotti,» vastab Anna kaupluse juhataja Laine Hallika peaaegu iga päev inimeste küsimusele kaupluse käekäigu kohta. Kuigi tiheda liiklusega maantee jääb neist eelmisest sügisest eemale, polnud see väikesele maapoele sugugi surmahoop.

Teisipäeva lõunaajal seisab Anna poe ukse ees mitu sõidukit ja kaupluses ostleb üllatavalt palju inimesi. On ümbruskonnas tegutsevad töömehed, kes tulevad sinna suppi või hamburgerit sööma, on kohalikud, kes ostavad lehti ja janujooki, ning möödasõitjad, kes haaravad kaasa tassi kohvi ja mõne piruka. «See ongi läbilõige meie põhilistest klientides,» sõnab Hallika heatujuliselt.

Anna poe puhul sobib Hallika meelest kasutada Mark Twaini klišeeks muutunud lauset «Kuuldused minu surmast on enne­aegsed», ehk siis kuuldused kaupluse sulgemisest ei vasta sugugi tõele. «Suure liikluse kadumisest on möödas ligikaudu pool aastat. See aeg on õpetanud meid teistmoodi majandama. Oleme lootusrikkad ja saame hakkama,» lausub ta.

Facebook Twitter
Comments 1