Valmis uurimistöö Järvamaa ehitusmaavarade varustuskindlusest

Kruusakarjäär. Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Geoloogiateenistusel valmis üldgeoloogilise uurimistöö aruanne „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Järva maakonnas“. 

Uurimistöö eesmärk on anda ülevaade Järva maakonna ehitusmaavarade levikust, ressursist ja kasutamisest ning hinnata praegust varustuskindluse olukorda. Aruandes on kirjeldatud maakonna ehitusmaavaradega varustatuse võimalusi detailsemalt kuni aastani 2030 ning ülevaatliku perspektiiviga kuni 2050. Uurimistöö kaasautor keskkonnakaitse ja alternatiivsete ehitusmaterjalide valdkonnas oli Keskkonnaministeerium.

Uurimistöös on käsitletud Järvamaa lubjakivi- ja dolokivivaru, liiva-, kruusa- ja savivaru ning nende maavarade uuritust ja kvaliteeti. Samuti on antud maakonnale üldine hinnang nende maavaradega varustuskindluse kohta. Eesti Geoloogiateenistuse maavarade osakonna juhataja Tiit Kaasiku sõnul on Järvamaal tervikuna ehitusmaavarade varustuskindlus praegu kaevandatavate maavarade osas hea, kuid näiteks kaevandatava paekivi kvaliteet ei ole võrreldav Põhja-Eesti paremates maardlates leiduva ehituskivi kvaliteediga „Üldiselt on liiva ja kruusaga varustatus heal tasemel, kuid täiendavalt on vajalik uurida ehituspaekivi kvaliteeti ja kaevandamise võimalusi,“ selgitas Kaasik.

Uurimistöö tulemuste põhjal on võimalik koostada maakonna ehitusmaavarade teemaplaneering ja arvestada neid andmeid kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes. „Töös tehtud soovituste ja ettepanekute eesmärk on anda ettevõtjatele teavet Järvamaa geoloogilise ehituse ja selle uurituse kohta, mille alusel on vajaduse korral võimalik taotleda üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu ning ehitusmaavarade kaevandamise lube. Samuti saab keskkonnaloa andja lubade taotluste menetlemisel tugineda uurimistöös käsitletud varustuskindluse tulemustele, et otsustada täiendavate geoloogiliste uuringute tegemise ja kaevandamise vajaduse üle,“ lisas Kaasik.

Järvamaa maardlad seisuga 10.03.2023:

1. lubjakivimaardlaid on neli: Eivere, Karinu, Kuusna ja Metsla, nendest ehitusotstarbelise kiviga on Eivere maardla, kus kaevandatakse täitelubjakivi. Kõige tähtsam tehnoloogilise lubjakivi maardla on Karinu, kus kaevandatakse väikeses koguses ka täitelubjakivi;

2. dolokivimaardlaid on viis: Kareda, Koigi, Laimetsa, Metsataguse (Metstaguse) ja Tännassilma. Nendest kõige olulisem ehitusotstarbelise kivi poolest on Kareda maardla, kus on arvel ehitusdolokivi varu, ja see on maakonnas ka ainuke dolokivimaardla, kus praegu kaevandatakse;

3. liivamaardlaid on 11: Aasuvälja, Liivamäe, Matsimäe, Mõisametsa, Mägede, Neitla, Röamäe, Sonni, Villevere, Vissuvere ja Änari. Varustuskindluse seisukohast on nendest olulisemad Liivamäe, Mõisametsa ja Röamäe maardla;

4. kruusamaardlaid on 13: Albu, Hällimäe, Jalgsema, Karude, Kihli, Kõltsi, Kõrgemäe, Kõrveküla, Liivaku, Lintsi, Määro, Võõbu ja Ällimäe. Varustuskindluse seisukohast on kõige olulisem Karude maardla;

5. savimaardlaid on kaks: Väätsa ja Türi. Väätsa maardlas on kaevandamisluba, kuid kaevandamist ei toimu.

Järvamaal varem tehtud karbonaatsete kivimite geoloogilised uuringud on olnud enamasti suunatud tehnoloogilise paekivi otsingutele, sest teadaolevad andmed maakonna geoloogilise ehituse kohta annavad selleks parema eelduse kui kvaliteetse ehituspaekivi varu arvele võtmiseks. Geoloogiateenistus andis oma uurimistöös soovituse teha täiendava maavara arvele võtmiseks geoloogilisi uuringuid varem geoloogiliste töödega välja eraldatud ehitusmaavarade perspektiiv- ja levialadel.

Järvamaa on neljas maakond, mille ehitusmaavarade varustuskindlust on Eesti Geoloogiateenistus analüüsinud. Varem on samal teemal tehtud üldgeoloogiline uurimistöö Harju, Rapla ja Pärnu maakonna kohta. Aruandega saab tutvuda: Ehitusmaavarad | Eesti Geoloogiateenistus (egt.ee).